Riigid, kelle välisvõlg on parim (rahvamajanduse kogutuluga võrreldes)

Välisvõlg on laen, mille riik on võtnud välisriikide valitsustest, rahvusvahelistest finantseerimisasutustest ja välisriikide kommertspankadest. Tagasimaksmine tuleneb sissetulekust, mis on saadud kaupade eksportimisel võlausaldajariigile samas valuutas. Maksed tehakse intressimaksena laenukuluna, samal ajal kui põhimaksete väljamaksed tehakse põhisumma vähendamiseks.

Riigi võimet oma välisvõlga tagasi maksta mõjutab tema eksport, kuid seda võivad mõjutada ka välised ja sisemised tegurid, nagu majanduslangus, sõda, kodanikuühendused, intressimäärad ja muud ebakindlus. Need geopoliitilised ja sotsiaalmajanduslikud tingimused muutuvad aeg-ajalt, mis mõjutab riigi rahalist suhtumist välislaenude kindlustamisse ja vanemate kohustuste refinantseerimisse.

Jätkusuutlikkuse meede

Majandusteadlased selgitavad sageli riigi välisvõlgade jätkusuutlikkuse poolest kõige paremini välisvõlga (rahvamajanduse kogutulu) suhet. See tähendab riigi võimet maksta oma võla eest intresse ja tal on endiselt stabiilne majanduskasv. Välisvõlga ja rahvamajanduse kogutulu suhtarvu kasutatakse riigi kasumi ja kahjumi korrutamiseks. Madal välisvõlg rahvamajanduse kogutulu suhtarvu järgi tähendab, et riigil on võlgade tagasimaksmiseks piisavalt kaupu ja teenuseid, ilma et oleks rohkem laene.

Riigid, kelle välisvõlg on rahvamajanduse kogutuluga võrreldes väike

Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga andmetel sõltub välisvõlgade jätkusuutlikkus riigi võimest „viia välisvõlga netoväärtus (NPV) alla 150 protsendini riigi ekspordist või 250 protsendist riigi tuludest”. Rahvamajanduse kogutulu ületab oma lühiajalise võla tasakaalu 200–1 võrra. Türkmenistan seab parimate välisvõlgade ja rahvamajanduse kogutulu suhtarvude nimekirja väikese väärtusega 0, 5% oma rahvamajanduse kogutulust. Selle majandus aeglustus, kuid selle majanduse erastamine on aidanud kaasa selle lühiajalisele võlakoormusele. See on parandanud oma nafta ja gaasi tootmist uute investeeringutega. Teiseks on Alžeeria madala välisvõlaga suhtarv kogurahvatuluga 0, 7%. Selle nafta ja gaasi eksporditulud ja välisvaluutareservid olid madalama võla suhte seisukohast olulised. Kolmandaks on Hiina madala välisvõla suhe kogurahvatuluga 0, 8%. Selle põhivara investeeringud ja tööstustoodang on aidanud säilitada selle aeglase võla suhte. Neljandaks on Nigeeria, mille välisvõlg on madal ja mille kogurahvatulu on 1, 2%. Selle naftatootmine on aidanud kaasa selle madalale võlasuhtele. Viiendaks on India madal välisvõlg suhe rahvamajanduse kogutoodangusse 5, 3% väärtuses. Selle välisvaluutareservid ja eksport on aidanud kaasa selle madalale võla suhtele. Kuuendaks on Usbekistan, kelle välisvõla suhe rahvamajanduse kogutoodangusse on väike 5, 8%. Selle välisvaluutareservid, mis ületavad keskmist majanduskasvu, ja madal valitsemissektori võlg on aidanud kaasa selle madalale võlakoormusele. Seitsmendaks on Brasiilia, mille välisvõlg on madal ja selle kogurahvatulu on 6, 6%. Selle kaubavahetuse ülejääk aitas oma madalat võla suhet. Kaheksandaks on Kasahstan, kelle välisvõlg on madal, mille kogurahvatulu on 7, 2%. Selle paranev tööstustoodang on aidanud kaasa selle madalale võla suhtele. Üheksas on Aserbaidžaan, mille välisvõlg on madal, mille kogurahvatulu on 7, 6%. Selle infrastruktuuri kulutusi on vähendatud naftahinna languse tõttu. Kümnendaks on Saalomoni Saared, mille välisvõlg on madal, kuid mille kogurahvatulu on 7, 7%. Selle teenuste sektor ja põllumajandustootmine on aidanud kaasa selle madalale võla suhtele.

Riigid, kus on parim välisvõlg rahvamajanduse kogutulu suhtes

Koht	Riik	Lühiajalised välisvõlg RKT suhtes
1	Türkmenistan	0, 5%
2	Alžeeria	0, 7%
3	Hiina	0, 8%
4	Nigeeria	1, 2%
5	India	5, 3%
6	Usbekistan	5, 8%
7	Brasiilia	6, 6%
8	Kasahstan	7, 2%
9	Aserbaidžaan	7, 6%
10	Saalomoni Saared	7, 7%