Riigid, kes teatavad surmajuhtumitest

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvastikubüroo loodi 1946. aastal ja selle ülesandeks oli sel ajal rahvastiku komisjoni sekretariaadina töötamine. Aastate edenedes on osakonna rollid laienenud, hõlmates selliseid asju nagu dialoogi säilitamine riikide vahel arengu ja elanikkonna üle. Teiste rollide hulka kuuluvad kõikide riikide demograafiliste andmete ja hinnangute esitamine, ÜRO elanikkonna konverentside korraldamine ja muud rollid. Nende eesmärkide saavutamiseks teeb osakond tihedat koostööd majandus- ja sotsiaalküsimuste osakonnaga. Lõppkokkuvõttes on osakond ülemaailmne liider demograafiliste andmetega seotud andmete uurimisel, analüüsimisel ja esitlemisel.

Surma statistika avalikustamine

Andmed näitavad, et riik, kus avalikustatakse kõige väiksem protsent surmajuhtumite koguarvust, on Niger, kus riik avalikustab vaid 3%. Jeemen on teisel kohal, kus riik avalikustab vaid 16%, samal ajal kui Boliivia on surmajuhtumite koguarvust 31%. Guernsey ja Jersey on neljandas positsioonis, samas kui Keenia sulgeb viie parima, ainult 42%. Nicaragua ja Aruba on üheksas ja kümnendik, vastavalt 68% ja 69%.

Mitteavaldamise põhjused on laiaulatuslikud ja erinevad, sest surm pärineb mitmetest kohtadest, nagu liiklusõnnetused. Vaadates ühte nimekirja kantud riikidest, teatas Kenya hiljuti Maailma Terviseorganisatsioonist, et riik ei teatanud kõikidest surmajuhtumitest, mis on põhjustatud liiklusõnnetustest. Aruande kohaselt oli 2018. aastal teatatud surmajuhtumite arv vaid veerand surmajuhtumitest. Samas tekib segadus liiklussurmade tuvastamiseks kasutatud määratlusest, st surmajuhtumitest, mis juhtuvad õnnetuspaigas. Tegelikult on haiglates pärast õnnetust palju rohkem surmajuhtumeid. Surmajuhtumeid, mis toimusid pärast liiklusõnnetust, ei teatatud kasutatava kitsase määratluse tõttu.

Teine võimalik põhjus, miks nendes riikides surmajuhtumeid ei teavitata, on hästi arenenud süsteemide puudumine nende surmajuhtumite teatamiseks. Näiteks Kenya juhtumit vaadates ei ole riigil tugevaid ja usaldusväärseid andmesüsteeme. Mõningatel juhtudel ei teatata riigis toimunud surmajuhtumitest nõuetekohastele asutustele andmete säilitamise ja aruandluse eest. Kui vaadata liiklusõnnetustest põhjustatud surmajuhtumeid tõsiselt, on see õige näitaja, sest liikluses hukkunute oht on arenemata riikides äärmiselt kõrge. Kõik need nimekirjas olevad riigid ei ole täielikult arenenud ja seetõttu on need kõrge riskiga piirkonnad. Võrdluseks, Euroopal, millel on palju arenenud riike ja arenenud süsteeme, puudub suur liiklusõnnetuste oht.

Surmajuhtumite teatamata jätmise mõjud ÜROle

Nagu varem öeldud, kasutab ÜRO rahvastikurühm suremuse andmeid analüüside tegemiseks. Analüüsitud andmed jagatakse seejärel mitmele tarbijale ja riikidele, et leida strateegiaid, mis töötavad erinevates riikides ja määratlevad kõige enam vajalikke riike. Kui andmed on valed, siis tõenäoliselt eiratakse vajalikke riike või neile ei anta piisavat abi.