Riigid, kus on kõige halvem naiste esindatus rahvuslikes seadusandlustes

Isegi 21. sajandil ei näi paljud riigid soovi panna oma naissoost elanikkonda volitustesse. Allpool on loetletud riigid, kus naiste seadusandlik esindus riiklikul tasandil jääb maailma madalaimale tasemele. On huvitav märkida, et enamik siin käsitletud riike on kas Okeaaniast või teistest Vaikse ookeani saarte riikidest või on Lähis-Ida riigid. See tähelepanek annab alust arvata, et kultuurilised ettekujutused ja traditsioonid on need, mis hoiavad naisi nendes kohtades valitsuse kõrgematest ridadest välja.

10. Paapua Uus-Guinea (3% esindajatest)

Paapua Uus-Guinea parlamendil, mis koosneb kokku 111 liikmest, on vaid kolm naisesindajat. Pärast iseseisvumist võtsid rahva esimesed valimised 1977. aastal valimisi vastu kolmele naiskandidaadile, millest kolm valiti. Tänapäeval on PNG riiklikus parlamendis siiski ainult nii palju naisi nagu 1977-1982. Riigi suutmatus selles osas mingeid edusamme teha on toonud kaasa vajaduse võtta mõned erimeetmed. Naiste kohtade kvoodi reserveerimine näis olevat parim valik, kuigi see oleks nõudnud põhiseaduslikku muudatust. Kuid põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei saanud piisavalt hääli ja seega ei möödunud see kunagi. Seega on naised Papua-Guineas jätkuvalt alaesindatud.

9. Saalomoni Saared (2% esindajatest)

Saalomoni Saartel on äärmiselt madal naiste esindatus, kusjuures ainult 2% riikliku parlamendi esindajatest on naised. 2014. aastal võttis riik vastu poliitiliste parteide terviklikkuse seaduse, et suurendada naiste osalemist poliitikas. See meede on siiski üsna ebaefektiivne, kuna see seab nõutava miinimumarvu naiste esindajatele väga madala künnise ning puudub ka piisavad sanktsioonid, et tegeleda soolise kvoodi mittetäitmise juhtumitega. 2014. aasta valimistel nimetati kandidaatideks vaid 26 naist, kes esindasid 6% kogu esitatud kandidaatidest, ja ainult üks neist valiti tegelikult parlamendi koosseisu.

8. Kuveit (2% esindajatest)

Kuveidi naised on pikka aega võitnud oma poliitiliste õiguste eest. Kuni 2005. aastani ei saanud selle riigi naised isegi hääletada, rääkimata valimistest nende meessoost kolleegide vastu. Naised hääletasid esimest korda 2006. aasta valimistel, mis hõlmasid ka 28 naiste kandidaatide vaidlustamist. Kuigi ükski kandidaatidest ei saanud kohtumist, olid need valimised nende Kuveidi naiste jaoks endiselt suureks poliitiliseks edusammuks. Peaaegu neli aastat hiljem, 2009. aastal, valiti parlamendis neli Kuveidi naist, kes esindasid 2% riigi parlamendi esindajatest. See oli veel üks väike samm õiges suunas võrdõiguslikkuse saavutamiseks Kuveitis.

7. Omaan (1% esindajatest)

Omaani naiste esindatus riiklikus parlamendis ei ole viimastel aastatel paranenud, vaid 20 naissoost kandidaadist valiti viimati valitud valimistsüklis ainult üks naissoost kandidaat. Veelgi hullem on see, et 2015. aastal toimunud valimistel oli vaidlusaluste naiste kandidaatide arv isegi madalam kui 77 naist, kes vaidlustasid 2011. aasta valimised riigis. Riigi naised loodavad seega, et uued volikogu liikmed tutvustavad mingisugust kvoodisüsteemi, et tagada suurem hulk naisi valitakse tulevastel parlamendivalimistel Omaanis.

6. Vanuatu (0% esindajatest)

Väike rahvas, mis koosneb Vaikse ookeani lõunaosas asuvast 80 saarest, Vanuatu võib kindlasti kiidelda oma looduse ilu ja korallriffidega. Sellegipoolest ei suuda riik õnnetult naiste esindatuse vallas seal riiklikus poliitikas. Viimaseid parlamendivalimisi 2012. aastal vaidlustasid 17 naissoost kandidaati, kellest ükski ei olnud valimistel. Seega esindavad rahvusparlamenti 0% naised. See murettekitav näitaja on viinud valitsuse poole, et võtta lõplikke meetmeid probleemi lahendamiseks ning plaan 30% parlamendi istekohtade reserveerimiseks naistele on välja pakutud ja loodetavasti on see teel heakskiitmiseks ja täitmiseks.

5. Jeemen (0% esindajatest)

Jeemeni naised on oma riigi poliitikas halvasti esindatud. Kuid selle riigi naised ei ole vaimudega, kes on valmis tagasihoidlikuks. Tegelikult on need naised aastakümneid protesteerinud ja nõudnud oma õiguste laiendamist. 2011. aasta ülestõus riigis nägi Jeemeni naistel suurt osakaalu, sest nad väljendasid avalikult oma nõudmisi naiste õiguste pärast nagu kunagi varem. Kuigi selle riigi naised hääletavad ja võivad ka valimistel vaidlustada, on naiste esindatus Jeemeni parlamendis viimastel aastakümnetel järsult vähenenud. Nende arv on langenud 11-lt 1993. aastal 1-le 2003. aastal ühelgi hetkel. Pärast 2011. aasta ülestõusu võttis riikliku dialoogikonverentsi käigus teatavaid ennetavaid meetmeid, näiteks otsuseid naiste kvoodisüsteemi kohta, kuigi kahjuks ei tunne riigi naised sellest ajast saadik vähe või mitte midagi.

4. Tonga (0% esindajatest)

Kuigi Tonga Kuningriik on põhiseaduslik monarhia, toimus 2006. – 2010. Aastal suur põhiseadusreform, mis suurendas Tonga avalikkuse poolt valitud seadusandlike kohtade arvu 9-lt 17-le. Lisaks 17-le 9-le Tonga seadusandliku kogu liikmele Tonga aadlikud ja neli kuningat. Selle uue valimissüsteemi esimesed valimised, mis toimusid 2010. aastal, ei olnud ükski naine, kes valiti seadusandlikusse assambleesse. Kuid kuningas valis naiseks oma kvoodi osana, et olla seadusandliku kogu liige. Tonga 2014. aasta valimistel see tingimus ei paranenud. Samal aastal ei valitud Tonga seadusandlikule assambleele veel üht naist, kes valis 16 vaidlustanud naist.

3. Mikroneesia (0% esindajatest)

Mikroneesia, Vaikse ookeani lääneosa väikeste saarte saarestik on üks maailma riikidest, kus naiste poliitiline esindatus on kõige madalam. Viimased valimised toimusid seal 2015. aasta märtsis. Siis osalesid neli Mikroneesia Liiduriikide osalisriiki viimastel valimistel oma 19. kongressi valimiseks. Valimistest 14 valitud kandidaadist ei olnud ükski naine. See on ka ainus riik maailmas, kus ta registreerib oma seadusandluses "0" naissoost esindajat.

2. Palau (0% esindajatest)

Ajalooliselt ei ole Palau rahvas olnud naissoost esindajatele oma riiklikus seadusandlikus assamblees, nagu näitab viimane ÜRO Maailmapanga statistika. Andmebaas annab "0" -le naistele viimase esinduse. Hiljuti on Palau linnas naiste õiguste eest pööratud uus leht, sest viimasel valimisringil valiti oma parlamendi liikmeks kolm naist. Nimelt olid need naised, kes ühinesid Olbiil Era Kelulau senatiga kümne mehe kõrval, Kathy Kesolei, Rukebai Inabo ja JU Senior.

1. Katar (0% esindajatest)

Katari naised saavad valimistel hääletada ja vaidlustada, kuid naiste esindatus selle riigi poliitikas on üsna tähelepanuväärne. Naiste suurema osaluse soodustamiseks toimus Qataris toimunud Keskvalitsuse 1999. aasta valimised tahtlikult 8. märtsil, samal päeval kui rahvusvaheline naistepäev. Ainult üks naissoost kandidaat vaidlustas siiski need valimised. 2003. aastal sai teine ​​naine, Sheikha Yousuf Hasan Al Jufairi, esimeseks naiseks, kes pidas kohaliku omavalitsuse ametikoha pärast 2003. aasta valimistel kohtade laureaati. Ahmed al-Mahmoud nimetati ema riigi esimeseks naissoost kabinetinõunikuks. 2015. aastal valiti CMC-sse kaks naist. Hoolimata sellest aeglasest edusammudest on Kataril siiski esindatud 0% naiste kandidaatidest, kelle üldsus valib oma nõuandekogus, Katari monarhia seadusandlikus organis. Seega on ohutu, et Katar on soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamisel endiselt kõvera taga, vähemalt Katari meeste ja naiste võrdse esindatuse osas nii oma riigi seadusandluses.