Riigid, kus õpetajad maksavad keskhariduse eelarvest väikeseid aktsiaid

Haridus on arengumaades ja vähemarenenud riikides kõige tähtsam, kuna Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond rahastavad enamikku projekte. Paljud haridusprogrammid on käivitatud massiteadlikkuse tõstmiseks ja vastavate riikide õpetajate koolitusprogramme. Koolitatud õpetajad õpetavad enamikku rahvusvahelisi ja emakeelseid keeli õpilastele, kes aitavad neil suhelda väliskeskkonnaga. Üliõpilastele tutvustatakse ka muid vaba aja veetmise võimalusi ja üritusi, nagu sport, muusika ja tantsud.

Keskhariduse kulud riikides, kus õpetajate eelarve on madal

Maailmapanga andmete kohaselt kulutatakse keskhariduse eelarve peamiselt üliõpilastele rahalise abi andmise, stipendiumide andmise, vormirõivaste ja muude selliste vajaduste rahuldamiseks. Keskhariduse osakaal Töötajate tasustamisega seotud kulutused on Nigeris märgatavalt madalad, 44, 7%, millele järgneb Mali 54, 2% ja Dominikaani Vabariigis 54, 5%.

Niger

Niger võtab esimese koha, et maksta väikseimat osa õpetajatele ja teistele töötajatele keskhariduse kulutustest, kuna jooksvad kulud on 98%. Käesoleva aasta kuludesse on kantud üliõpilastele antav rahaline abi, mõningane summa on ette nähtud töötajate hüvitistele ja ei sisalda õppematerjale, halduskulusid ega lisamaterjale. UNESCO on alustanud riigis mitmekesiseid skeeme, mis on muutnud riigi keskhariduse nägu. Riigi õpetajad ei ole hästi tasustatud, sest mõned neist on vabatahtlikud ja paljud neist on koolide poolt valitud. Neile makstakse esialgu vaid väikest summat ja võlgnevused esitati õigeaegselt ning mõned ametiühingupartnerid olid vastu isegi „Endwelli skeemile“, mis algas õpetajatele.

Mali

Mali seisab teisel kohal, sest ta maksab oma õpetajatele ja töötajatele väikese osa keskhariduskulutustest, kuna laste haridustasusid ei võeta. Valitsus kulutab ka keskhariduse akadeemilistele kutsenõuetele, et põhiklassi õpilased saaksid õppida keskhariduses. Keskharidusega seotud otsesed kulud on peaaegu 34% valitsemissektori kogukuludest. Õpetajatele makstakse ka väikest summat, sest õpetajakoolitust ei toimu, õpetajad on vähem kvalifitseeritud ja tulemuseks on halva kvaliteediga haridus.

Dominikaani Vabariik

Dominikaani Vabariik väidab, et ta jõuab peaaegu 100% keskhariduse omandamiseni üleriigiliselt. See on viimastel aastatel märkimisväärselt suurendanud kulutusi ning sellest tulenevalt makstakse õpetajatele ja töötajatele ainult väike osa. Enamik raporteid näitas, et õpetajad on riigis makstud kõrgelt, kuid tegelikkuses saavad nad halvasti tasu, sest hüved antakse ainult õpetajatele, kes hindamisprotsessis hästi hakkavad. Isegi kulutused tehakse infrastruktuurirajatistele, pakkudes rahalist abi üliõpilastele, vormiriietusele ning kirjutamis- ja lugemismaterjalidele.

Järeldused andmetest

Ülaltoodud andmetest võib järeldada, et enamik neist riikidest maksavad oma õpetajatele väiksemaid suhtelisi osi eelarvest. See juhtub nende veendumusega, et õpetajatel puudub kõrgemat palka teeniv koolitus ja kvalifikatsioon ning et üliõpilaste endi vajaduste rahuldamiseks otseseks prioriteediks on hariduse andmine.

Riigid, kus töötajad saavad väikseima osa keskkooli eelarvest

KohtRiik% keskhariduse kuludest, mida kasutatakse töötajate tasustamiseks
1Niger44, 7%
2Mali54, 2%
3Dominikaani Vabariik54, 5%
4Peruu59, 6%
5Kasahstan63, 9%
6Andorra65, 2%
7Moldova66, 6%
8Boliivia72, 2%
9Jamaica73, 3%
10Benin75, 8%