Riiklike võlgade suured intresside ümberkujundamine viimastel aastatel

Riik, kes ei suuda oma projekte rahastada sisemiselt loodud fondide kaudu, nagu riigivara realiseerimine, maksude kogumine ja muud riigitulude allikad, võib valida kas siselaenud erasektori võlausaldajatelt või välislaenudelt võlausaldajatelt. Kui valitsus laenab rahalisi vahendeid oma projektide rahastamiseks, nimetatakse võlgu riigivõla või riigivõlana, mida kaudselt võlgneb riigi kodanik. Laenulepingu kohaselt eeldatakse, et valitsus maksab tagasi laenu põhisumma ja kogunenud intressid. Mõned riigid võivad siiski taotleda huvide ajakava muutmist erinevatel põhjustel. Intresside ümberkujundamine on lihtsalt intresside tagasimaksmise tingimuste ümberkorraldamine tagasimaksetähtaja pikendamisega. Järgnevalt vaadeldakse mõningaid riike, kes on viimastel aastatel oma riigivõlgade tähtajalist ümberkorraldamist oluliselt muutnud.

Afganistan, 2014

Afganistani majandust on mõjutanud aastate pikkused sõjad, kodaniku rahutused ja hõimukonfliktid. Riik sõltub suurema osa oma majandustegevusest välisfinantseerimisest. Riik on määratletud Rahvusvahelise Valuutafondi poolt võlakriisi riigina. Riigi kõrge laenuvõtmine ja jätkuvad majandusraskused on raskendanud Afganistani laenude tagasimaksmist ajakavast. 2010. aastal laenas riik 19 Pariisi võlausaldajate klubist majanduse elavdamise programmi rahastamiseks, riigi toidunõuete rahuldamiseks ja sõjaliste operatsioonide rahastamiseks. Kuna laen ei olnud oma eesmärgi saavutanud, pidi valitsus taotlema nii põhi- kui ka intressimäära muutmist. 2014. aastal lükkati ümber IMFi ja Maailmapanga sekkumise kaudu riigivõla huvides kokku 15 869 000 dollarit, mis hõlbustas riigi võlakoormust.

Haiti, 2014

Viimastel aastatel on Haiti tabanud mitmed maavärinad ja orkaanid, mis põhjustavad riigis suuri majanduslikke kahjusid. 2008. aasta kahekordse orkaanirünnaku tagajärjel tekkis riigil 7, 8 miljonit dollarit. Maavärinate ja orkaanide laastavate tagajärgede tõttu pidi Haiti valitsus laenama välisallikatest riigi ümberkorraldamise rahastamiseks ja mõjutatud perede toitmiseks. Valitsuse laenamine oli peamiselt Maailmapanga, Ameerika Arengupanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahenditest. Kuna riik võttis orkaanide järelmõjudest kauaks aega, ei suutnud riik tagasi maksta põhisummat ja intressi laenatud summast. Maailmapank, IMF ja Pariisi klubi võtsid 2014. aastal suure võlakoormusega vaeste riikide (HIPC) algatuse kaudu vastu laenu 21000 dollari suuruse intressi ajatamise ajakava.

Elevandiluurannik, 2013

Maailmapanga aruande kohaselt oli 2013. aastal Côte d'Ivoire'i riigivõla koguintressid 93 932 000 dollarit. Côte d'Ivoire'i laenamine algas 1970ndatel aastatel, mil riik alustas erinevaid arendusprojekte. Majanduskriisi ja toormehindadega, eriti pärast kodusõda, nõudis Côte d'Ivoire'i valitsus Pariisi klubi doonoritel võlgade ümberkorraldamist. Taotlus rahuldati ja eespool nimetatud põhisumma intressid lükati ümber ja jaotati üheksa aasta jooksul.

Teised riigid, kellel oli viimastel aastatel põhihinnaga seotud olulised intressid, on Sudaan, Komoorid, Mauritaania, Mosambiik ja Ghana. Üheskoos muudeti nende riikide jaoks 2013. aastal üksi rohkem kui 50 miljonit dollarit intressi.

Riiklike võlgade suured intresside ümberkujundamine viimastel aastatel

Riik, aastaUuendatud intressimäär ($ US)
Afganistan, 2014$ 15, 869, 000
Haiti, 2014$ 21, 000
Elevandiluurannik, 2013$ 93, 502, 000
Sudaan, 2013$ 44, 328, 000
Haiti, 2013$ 7, 070, 000
Komoorid, 2013$ 2, 188, 000
Mauritaania, 2013957 000 dollarit
Mosambiik, 2013$ 436, 000
Ghana, 201318 000 dollarit
Sudaan, 2012$ 5, 079, 000
Haiti, 2012$ 3, 704, 000
Djibouti, 2012$ 329, 000
Madagaskar, 2012$ 161, 000
Libeeria, 2012$ 116, 000
Mosambiik, 2011$ 336, 827, 000
Elevandiluurannik, 2011$ 108, 005, 000
Kongo Vabariik, 2011$ 17, 545, 000
Sudaan, 2011$ 4, 743, 000
Honduras, 2011$ 2, 810, 000
Haiti, 2011$ 1, 052, 000
Rwanda, 201179 000 dollarit
Vietnam, 2011$ 51, 000
Djibouti, 201110 000 dollarit