Rootsi majandus

Rootsil on arenenud ekspordile orienteeritud majandus, mis sõltub suuresti puidust, hüdroenergiast ja rauamaagist. Need hõlmavad ressursside baasi majanduse jaoks, mis on peamiselt suunatud väliskaubandusele. Rootsi ei pidanud kunagi oma majanduse baasi või pangandussüsteemi üles ehitama, kuna ta ei osalenud II maailmasõjas, mistõttu saavutati kõrge elatustaseme tõttu mitmekülgne heaolu ja keerukas kapitalism.

Ülevaade Rootsi majandusest

2016. aastal oli Rootsi nominaalne SKP 517 miljardit dollarit ja SKP PPP-ga 498 miljardit dollarit. Nominaalne SKP on 21. kohal, samas kui PPP on SKP maailmas 33. kohal. Rootsi SKP kasvutempo oli 2015. aastal 4, 1%, mis prognooside kohaselt kasvab 2017. aastal. 2016. aastal hinnati Rootsi SKP inimese kohta PPP 50 000 dollarini, nominaalne SKP elaniku kohta oli 51 000 dollarit. 2012. aastal hinnati, et teenindussektor moodustas 70, 8% Rootsi majandusest, samas kui tööstus- ja põllumajandussektorid moodustasid vastavalt 27, 4% ja 1, 8%. 2012. aastal oli Rootsi inflatsioonimäär 0, 9%, kusjuures riigi töötuse määr oli 2015. aastaks 6, 2% või 7% ja äritegevuse lihtsuse poolest 13. kohal. 2013. aasta seisuga hinnati riigi tööjõudu 5, 1 miljonile inimesele ning see jaotati kolme kõige kriitilisemas majandussektoris, mis hõlmasid teenuseid 70, 7%, tööstusharudes 28, 2% ja põllumajanduses 1, 1%. Rootsi riigivõlg moodustas 32% SKPst ja tema välisinvesteeringud olid 60 miljardit dollarit. Riigi tulud olid hinnanguliselt 0, 27 miljardit dollarit ja kulud 0, 27 dollarit.

Rootsi juhtivad tööstusharud

Rootsi peamisteks tööstusharudeks on tööstusmasinad, kodutarbed ja seadmed, täppisseadmed, metsandus, mootorsõidukid, teras, telekommunikatsioon, raud ja farmaatsiatooted. Traditsiooniliselt töötab Rootsi kaasaegne põllumajandusmajandus üle poole kohalikust tööjõust ja nüüd arendab edasi tselluloosi-, terase-, inseneri-, kaevandus- ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tööstusharusid, nagu Ericsson, Dyno Nobel, Laval, Alfa, ASEA / ABB, AGA ja SKF.

Top Export Kaubad ja ekspordipartnerid Rootsis

Rootsi on maailma 29. suurim ekspordimajandus. Juhtivad ekspordikaubad on sõjaväe relvastus, paberitooted, raua- ja terasetooted, masinad, tselluloos ja puit, kemikaalid ja mootorsõidukid. Peamised ekspordipartnerid on Saksamaa 11%, Ühendkuningriik 7, 7%, Ameerika Ühendriigid 6, 4%, Holland 5, 3%, Belgia 5, 2%, Soome 4, 7% ja Prantsusmaa 4, 6% koguekspordist.

Top impordi ja impordi partnerid Rootsis

Rootsi on maailma 29. suurim importiv majandus. Riigi kõrgeim import on masinad, mootorsõidukid, nafta ja naftatooted, rõivad, kemikaalid, toiduained ning raud ja teras. Rootsi peamised impordipartnerid on Saksamaal 17%, Hollandis 8, 1%, Taanis 7, 2%, Norras 6, 6%. Ühendkuningriik moodustab 6, 0%, Soome 5, 1%, Hiina 4, 8% ja Venemaa 4, 6%, samas kui Prantsusmaa moodustab 4, 6% riigi koguimpordist.

Rootsi majanduse kasv

Praegu annab Rootsis hinnanguliselt 4, 5 miljonit inimest rahva tööjõudu ja kolmandik on omandanud kolmanda taseme hariduse. Rootsil on alates 2006. aastast 9-aastane kõrgeim SKT tunnis, mis on 31 USD juures, kusjuures peamised tootlikkuse tõukejõud on globaliseerumine, dereguleerimine ja Rootsi tehnoloogia sektori kasv. SKP tunnis kasvab igal aastal, kasvades 2, 5%. Rootsi topside indeks oli erastatud pensionide seas juhtpositsioonil ja tal on väga vähe probleeme pensionifondidega võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega. Aastatel 2012–2013 oli Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime indeks Rootsi neljanda kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas.