Suurim tööstus Marokos
Maroko on Põhja-Aafrika rahvas, mille pindala on umbes 274 460 ruut miili ja kus elab alates 2017. aastast 35 740 000 inimest. Vastavalt Trading Economicsile oli hinnanguliselt Maroko sisemajanduse koguprodukt 2017. aastal 109, 14 miljardit dollarit, mis oli märkimisväärne kasv alates 2016. aastal, kui otsustati, et sisemajanduse koguprodukt on 103, 61 miljardit dollarit. 2014. aastal hinnati Maroko sisemajanduse kogutoodanguks 109, 88 miljardit dollarit, mis on riigi ajaloo kõrgeim. Maailma Majandusfoorum pidas Marokot Põhja-Aafrika kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks aastatel 2014–2015. 2017. aastal oli Maroko sisemajanduse kogutoodang seitsmes kõrgeim Aafrikas. 1960. aastatel kehtestas Maroko valitsus kavasid majanduskasvu stimuleerimiseks, ajakohastades põllumajandussektorit. Kava oli mõõdukalt edukas ja valitsus võttis kasutusele täiendavad strateegiad teiste majandussektorite edendamiseks. Lisaks põllumajandusele on ka muud sektorid, mida valitsus soovis keskenduda turismile ja tootmisele. Maroko valitsus rakendas 1993. aastal poliitikat, mis kindlustas majanduse liberaliseerimise, mille tulemuseks oli märkimisväärne majanduskasv. Maroko majanduskasvu tõttu peetakse seda üheks Aafrika domineerivamaks majanduseks. Mõned Maroko tähtsamad tööstusharud hõlmavad põllumajandust, turismi ja kaevandamist.
Põllumajandus
Marokoga peetakse suurt põllumajanduslikku potentsiaali, sest sellel on suur hulk põllumaid, ligi 33 000 ruut miili ja mõõdukas Vahemere kliima. Maroko soodsate põllumajandustingimuste tõttu usuvad eksperdid, et Maroko saab oma elanikkonna toitmiseks piisavalt toitu kasvatada. Maroko valitsuse andmed näitavad, et peaaegu 40% riigi tööjõust töötab põllumajandussektoris. Mõned Maroko kõige olulisemad kultuurid on nisu, oliivid ja tomatid. Enamik Maroko põllukultuure kasvatatakse niisutamise käigus, kuigi riigi loodeosas on piisav sademete hulk põllumajanduse toetamiseks. Mõned loodeosas kasvatatud põllukultuurid hõlmavad teravilja nagu nisu ja oder. Maroko põllumajandustootjad kasvavad ka suurel hulgal niisutatud tsitrusvilju, oliive ja viinamarju. Üks Maroko kõige vastuolulisemaid põllumajandustooteid on hasis, mida eksporditakse peamiselt Euroopa riikidesse. Maroko valitsus üritas uimastitööstust välja juurida, kuid uuringud näitavad, et tööstus jätkab õitsengut. Maailma Tolliorganisatsioon tegi ettepaneku, et ligi 70% Euroopas tarbitud hasistest pärineb Marokost. Maroklased hoiavad ka suurel hulgal kariloomasid, nagu lambad ja veised. Maroko loomakasvatussektor pakub rahvale piisavalt elanikkonna toitmiseks vajalikku liha. Maroko valitsus on kehtestanud poliitika, et parandada riigi piimasektorit ja muuta rahvus iseseisvaks. Üks olulisi väljakutseid, mis seisavad silmitsi Maroko põllumajandusega, on põud, mis on vähendanud taimedele ja loomadele kättesaadava vee hulka.
Kalapüük
Kalandus on üks Maroko kõige olulisemaid tööstusharusid, sest see teenib rahva olulist välisvaluutat. Kalatööstus on ka Maroko majanduse jaoks väga oluline, kuna see annab tööd ligi 400 000 inimesele. Andmed näitavad, et Marokos püüti 2001. aastal umbes 1 084 638 MT kala, mis teenis talle vahet Aafrika suurima kalaturu poolest. Suurem osa kalapüügist Marokos toimub suures ulatuses, sest väikesemahuline kalapüük ei ole hästi arenenud. Enamik Maroko mereressursse asub Atlandi ookeani läänerannikul, kus Kanaari jõe voolab. Mõned piirkonnas püütud kalad on sardiinid, tuunikala ja bonito. Maroko ei suuda oma mereressursse täielikult ära kasutada tänu ebapiisavale hulgale kaasaegsetele seadmetele nagu laevad ja töötlemisrajatised. 2009. aastal avaldas Maroko valitsus plaane riigi kalatööstuse parandamiseks, et suurendada selle panust majandusse. Üks olulisemaid väljakutseid tööstusele on territoriaalsed vaidlused Hispaania Euroopa rahvaga Maroko territoriaalvee ulatuses. Vaidlus algas 1973. aastal ja 2012. aastaks oli see veel lahendamata. Hispaania laevad võivad kalastada Maroko vetes Euroopa Liidu ja Maroko valitsuse allkirjastatud kokkuleppe tõttu.
Tekstiilitööstus
Maroko tekstiilitööstus on üks riigi tähtsamaid tööstusharusid, kuna see teenib nii valitsuse välisvaluutat kui ka märkimisväärset arvu marokklasi. Maroko tekstiilitööstus piirdus kunagi toorainete, näiteks puuvilla ja lõnga eksportimisega, kuid valitsus võttis tööstuse parandamiseks kasutusele mõned stiimulid. Maroko tekstiili- ja rõivatööstuse assotsiatsiooni sõnul oli Maroko tekstiilitööstuse ekspordi väärtus 2017. aastal 7, 3 miljardit dollarit, mis oli 2016. aastal registreeritud näitajatest peaaegu 3, 8% suurem. Mõned riigid, kes tarbivad suurt hulka Maroko tekstiili, on Prantsusmaa ja Hispaania. Üks peamisi väljakutseid Maroko tekstiilitööstusele on teiste riikide nagu Hiina ja Türgi konkurents.
Turism
Maroko turismitööstus on üks riigi majanduskasvu ajenditest. Maroko turismiministeerium loodi 1985. aastal turismialase tegevuse jälgimiseks ja poliitika väljatöötamiseks sektori parandamiseks. Maroko turistid külastavad peamiselt riiki, et kogeda rahva ainulaadset kultuuri ja ajalugu. 2017. aastal peeti Marokot Aafrika peamiseks turismisihtkohaks, sest see meelitas rohkem kui 10 300 000 külastajat. Üks Maroko peamisi turismisihtkohti on Marrakech, mis meelitas 2017. aastal rohkem kui 2 000 000 külastajat. Mitmed Maroko linnad, nagu Casablanca, Fez ja Rabat, meelitavad ka palju turiste. Fez on populaarne turismisihtkoht, sest see on maailma vanima ülikooli Al Qarawyien asukoht. Mõned Maroko piirkonnad, nagu Fesi Medina ja Meknesi ajalooline linn, on nende ajaloolise tähtsuse tõttu klassifitseeritud UNESCO maailmapärandi aladeks. Enamik Marokot külastavatest turistidest on pärit Euroopa riikidest, nagu Hispaania ja Prantsusmaa.
Majanduskasv Marokos
Maroko valitsus on kehtestanud mitmeid kavasid, et tagada riigi jätkuv majanduskasv. Maroko valitsus on teinud koostööd Maailmapangaga, et tagada töökohtade loomine ja Maroko elanike elatustaseme parandamine. Eksperdid usuvad, et Maroko valitsuse kehtestatud poliitika tagab riigi majanduskasvu.
