Suurimad linnad Kreekas

Peaaegu kolm ja pool aastat vana, Ateena linn on täna suurim linn Kreekas. Ateena on ka Kreeka pealinn ja tal on riigi kõige arenenum majandus. Kreeka linnad kannavad mälestisi, mis kuuluvad juudi, rooma, Ottomani ja Bütsantsi asulasse. Linna ajalugu pärineb mitmetest sajanditest ja kultuuridest, mida linnad mõjutasid Rooma impeerium ja Türgi impeerium enne iseseisvust. Linnad õitsesid Kreekat Lääne tsivilisatsiooni hälliks. Peale selle hõlbustas riigi strateegiline asukoht Balkani poolsaarel sadamate, kaubanduskeskuste ja laevatehaste arendamist.

Ateena

Ateena, Kreeka pealinn, on ka riigi suurim linn. Linna ajalugu pärineb 11. ja 7. aastatuhandest eKr. Ta on arenenud Pireuse sadamas, kunstikeskuses ja vana maailma teaduskeskuses. Linna areng ja mitmekesine majandus aitasid tal kasvada demokraatia sünnikohtaks ja ka Lääne-tsivilisatsiooni hälliks. Täna on Ateena Kreeka suurim kosmopoliitne metropol ja on riigi majandus-, tööstus-, finants-, merendus-, kultuuri- ja poliitiline keskus. 2015. aasta UBS-uuringus oli Ateena maailma 29. kõige rikkam ja 67. kõige kallim linn. Ateena majandus edendab laevandust, turismi, kaubandust, meediat, haridust, kultuuri, rahvusvahelist kaubandust ja kunsti ning meelelahutust. Ateena elanikkond on alates 2011. aastast 3 753 783 inimest.

Thessaloniki

Thessaloniki on Kreeka suuruselt teine ​​linn ja pealinn Makedoonia. Alates 2011. aastast oli linna rahvaarv 1 084 001. Linnal on riigis suuruselt teine ​​majandus-, transpordi-, tööstus-, kaubandus- ja poliitiline keskus. Thessaloniki sadam teenindab nii Kreekat kui ka Euroopa tagamaa. Majandus põhineb teenustel, nagu kaubandus, haridus ja tervishoid, kinnisvara, transport, side ja ladustamine, finantsasutused, avalik haldus ja külalislahkus. Thessaloniki sadam on üks maailma suurimaid sadamaid ja 2010. aastal teenindas sadamat rohkem kui 15, 8 miljonit tonni tooteid. 2011. aastal oli linna SKP 18, 293 miljardit eurot, kus sissetulek inimese kohta oli 15 900 eurot. Linna majandus moodustab 8, 9% kogu riigi majandusest.

Patras

Panrasaikoni mäe jalamile ehitatud Patras on Lääne-Kreeka 3. suurim linn ja piirkondlik pealinn. Alates 2011. aastast oli linna elanike arv umbes 260 308. Linn on kaubanduslik keskus, kus tema sadam on kaubandus- ja kommunikatsioonipunkt Itaalia ja Lääne-Euroopa vahel. Tema majandus põhineb avaliku sektori teenustel, rahandussektoril, logistika ja kaubandusel. Teised majandusvaldkonnad on kolmanda taseme haridus, ehitus ja kinnisvara, turism ja tootmine. Ka igal aastal korraldab linn Patras Carnival, mis on suurim ja edukaim lihasööja kogu Euroopas. 2006. aastal nimetati linna Euroopa kultuuripealinnaks tänu linna põlisrahvusele.

Larissa

Larissa on Kreeka transpordi sõlmpunkt, mis on ühendatud maanteede ja rööbastega Volos, Ateena ja Thessaloniki sadamasse. Linna on ühendatud ka teiste Euroopa linnadega Kesk-Kreeka kesklinna kaudu Nea Anchialos. See on ka riigi peamine põllumajandus-, tööstus- ja kaubanduskeskus. Linnal on külmad ja märgad talved ning suved on kuumad ja niisked ning hävitavad äikesetormid. Larissa on eksisteerinud juba antiikajast. Larissa ümbritseval piirkonnal oli oma arengupäevadel oluline põllumajanduslik mõju, nagu ta täna teeb.

Kreeka linnade peamine keskkonnaprobleem on tööstuslikud suitsu- ja auto heitgaasid. Kuna üle poole kõigist Kreeka tööstusharudest on Ateenas, on reostus probleem linnas üsna kõrge. Aastate jooksul on valitsus pidanud mõned tööstusharud sulgema, piirama toiminguid teistes riikides ja keelama liikluse linnapiirkondades, et reguleerida suitsu ja heitgaase. Veel üks keskkonnaprobleem linnades on veereostus. Enamik tööstusharusid raiskab oma tööstusjäätmed veekogudesse, sest riigis on vähe keskkonnakaitseseadusi ja -määrusi.

Suurimad linnad Kreekas

Koht	Suurimad linnad Kreekas	Metroopopulatsioon
1	Ateena	3, 753, 783
2	Thessaloniki	1, 084, 001
3	Patras	260, 308
4	Heraklion	173, 993
5	Ioannina	167, 901
6	Larissa	162, 591
7	Volos	144, 449
8	Rhodos	115, 490
9	Chania	108, 310
10	Agrinio	106, 053