Suurimad tööstusharud Vietnamis
Alates tööstusrevolutsiooni tekkimisest on enamik majandusi tugevalt sõltunud tootmisest toiduks. Riike, kes saavad oma tooteid luua, on pakendit juhtinud, sest nad saavad ka raha valmistada, eksportides toodetud tooteid teistesse riikidesse. Vietnam on kujunenud peaaegu tööstusriigiks ja vaatamata oma väiksusele on maailmas 47. suurim majandus. Mõned Vietnami suurimad tööstusharud hõlmavad järgmist.
Elektroonika
Mitte kunagi maailma ajaloos pole elektroonika tarbimine olnud kõrgem kui praegu, nähtus, mis kasvab igal aastal. Selle märkimisväärse nõudluse rahuldamiseks on Vietnam investeerinud elektroonika tootmisse, mis on näinud, et see sektor annab 24% riigi SKPst. Kuigi elektroonikatööstuses domineerivad välismaised hiiglased, nagu Samsung ja Panasonic, on rahvas veel palju kasu, sest need rahvusvahelised korporatsioonid on loonud Vietnamis tööstusharusid, mis kasutavad kohalikke inimesi.
Toiduainetööstus
Vietnam on toiduainete töötlemise keskus, mis püüab rahuldada suurt nõudlust töödeldud toidu järele nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistel turgudel. Toiduainetööstuses domineerivad põllumajandus- ja meretooted, mis on konserveeritud ja tarnitud välismaale, sektor moodustab 40% Vietnami ekspordist ja annab otse 15% SKPst. Toorainete rohkus on riisi, kohvi ja kašupähklite eksportimisel teiste toidukaupade seas riiki tabanud.
Ehitus
Kasvavat majandust piirab alati vajadus ehitada infrastruktuuri, mis vastab nii inimeste kui ka kaubanduse nõudmistele, välisinvesteeringute suurenemine on toonud kaasa ehitusbuumi, mis on viinud kõrghoonete ja büroopindade ehitamiseni, eriti linnades keskused, nagu Ho Chi Minh City. Ehitustööstus on otseselt kaasa aidanud 39% -le SKP-st, mis on peamiselt tingitud valitsusele, kes on sõnastanud sektorile soodsaid seadusi.
Kaevandustööstus
Kaevandamine on majanduse jaoks oluline panus, mis näitab, et see lisab SKP-le otseselt 8, 1%. Vietnam on koduks rohkem kui 5000 mineraalide hoiusele, mis sisaldavad haruldasi metalle, mis on kogu maailmas suur nõudlus. Riigis on 7% maailma boksiidivarudest, samuti volframist, titaanist, fosfaadist, söest ja rauamaagist. Alates 2015. aastast sai Vietnamist kolmas suurim mineraalide tootja Kagu-Aasias, kus mõned projektid olid valmis, et lükata see ülemaailmse mineraalkaubanduse tippu. Üks sektor, mis on kaevandussektoris suuresti kasu saanud, on terasetööstus, mille prognooside kohaselt kasvab lähiaastatel veelgi, juba käimasolevate plaanidega, mille eesmärk on rajada 2 miljonit tonni terast aastas.
Teenused ja turism
Vietnami teenindussektor moodustab 38, 2% riigi SKTst. Ajavahemikul 1994–2004 oli teenindussektori osakaal SKPs keskmiselt umbes 6%. Turism mängib Vietnami majanduses olulist rolli ning 2012. aastal sai riik umbes 6, 8 miljonit külastajat erinevatest riikidest üle maailma. 2013. aastal kasvas see arv üle 7 miljoni. Vietnam on kujunenud atraktiivseks sihtkohaks erinevatest maailma paikadest pärit turistidele ning reisijuhi sõnul olid Aasia 25 suurima sihtkoha hulgas suuremad Vietnami linnad, nagu Halong, Hoian ja Ho Chi Minh City. 2016. aastal saavutas Vietnami rekord 10 miljonit külastajat üle maailma, mis tähendab 26% rohkem kui eelmisel aastal. Vietnam on nüüdseks saanud Kagu-Aasia kõige soodsamaks turismisihtkohaks. Paljud riigis asuvad rahvusvahelised ja kohalikud reisikorraldajad pakuvad ekskursioone etnilistesse vähemusrühmadesse, fotograafiaekskursioone, jalgratta- ja kõndimisreise, süstadreise ja mitut riiki hõlmavaid reise, eriti naaberriikidega Laoses, Kambodžas ja Tais. Välisriikide turistid saavad Vietnamis vabalt reisida, kuna see oli võimalik 1997. aastaks. Riigi majandus on muutunud põllumajanduslikust baasist peaaegu kaasaegseks teenusepõhiseks majanduseks ning enam kui kolmandik SKPst tekib teenindussektorist mis hõlmab transpordi ning hotelli- ja toitlustustööstust.
Pangandus ja rahandus
Vietnamis on kõige usaldusväärsemad ja tõhusamad pangad, mis on ka riigi omanduses. Mõned riigi juhtivad pangad on BIDV, VietinBank ja Vietcombank, mis domineerivad riigi pangandussektoris. Mõnedes riigi pankades on ka välisomand, näiteks VietinBank kuulub osaliselt Tokyo-Mitsubishi UFJ-le Jaapanist, kellele kuulub 20% osalus, samas kui rahvusvaheline finantsettevõte omab 10%. Teisest küljest kuulub Vietcombankile Mizuho, kelle osalus on 15%. Riigi börside kauplemiskeskused hõlmavad Hanoi väärtpaberite kauplemiskeskust, mis juhib Hanoi börsi (HNX) ja Ho Chi Minh City väärtpaberitega kauplemiskeskust, mis juhib ho Chi Minhi börsit (HOSE).
