UNESCO maailmapärandi nimed Soomes
Soome on ühtne parlamentaarne vabariik Põhja-Euroopas. Helsingi Nii riigi pealinn kui ka suurim linn. Üks peamisi sissetulekuid Soomes on turism. Riik sai 2013. aastal üle kaheksa miljoni turisti ja see arv kasvab igal aastal. Mõned riigi turismiobjektid hõlmavad: 37 rahvusparki, männimetsasid, kultuurialaseid tegevusi linnapiirkondades ja järveõitu. Riik on ka koduks seitsmele UNESCO maailmapärandi nimistusse, millest kuus on kultuurimälestised ja millest üks on kantud looduslikuks.
UNESCO maailmapärandi nimed Soomes
Rauma ajalooline linn ja sadam
Rauma on Soome lõunaosas Satakunta piirkonnas asuv puust linn. On ebaselge, millal Rauma elama asus, kuid saavutas linna staatuse 14. sajandil. 1550. aastal määrati linna elanikud ümberpaigutamiseks, kuid see oli mõttetu. Linn koosnes puust majadest ja seda mõjutasid tulekahjud 1640. ja 1642. aastal. Raumal oli üks suurimaid purjelaevade laevastikke 1897. aastal ning see oli oluline sadam kaupade eksportimisel Saksamaale ja Balti riikidesse. Pärast Teist maailmasõda sai linnast tööstuslinn, mis tegeleb laevaehituse, paberi ja tselluloosi tehastega. Sadam on viies suurim sadam riigis ja käitab aastas keskmiselt kuus tonni lasti. Ajavahemikust saadik on oma plaani struktuur siiani säilinud. Soome valitsus on võtnud mitmeid samme, et tagada Rauma kaitse, sealhulgas saidihalduri määramine. Selle vanalinna peamiseks ohuks on kliimamuutused. Kõrge õhuniiskus ja talvine temperatuur pakuvad rohkelt keskkonda kahjulike putukate levikule puitkonstruktsioonidesse.
Petajavesi vana kirik
Petajavesi vana kirik on puukirik, mis ehitati aastatel 1763–1765. See oli kasutusel kuni 1879. aastani, kui ehitati uus kirik. See oli kantud pärandina 1994. aastal. Sel ajal elas elanik kroonilt luba ehitada Petajavesi kirik, kui Jamsa kirik oli kaugel. Jaakko Klementipoeka oli kaks aastat planeerija ja arhitekt kirik ning lõpetas töö 1765. aastal. Esimesed renoveerimised tehti 1821. aastal, kus aknad laiendati, saarristi kolis põhjapoolsetest osadest ida poole ja kellatorn lisatud. Kiriku katus meenutab varasemat gooti arhitektuuri. Vana kirik loobuti pärast uue ehitamist, kuni Austria ajaloolane Josef avastas oma ajaloolise väärtuse 1920. aastatel. Alates 1929. aastast on kirikut juhitud ja taastatud.
Sammallahdenmaki pronkseaja matmispaik
See on pronksiajal asuv kalmistu, mis asub Lappi vallas ja millel on 36 graniidist hauakivi. See asub vähem kui kümne miili kaugusel Botnia rannikust. 1891. aastal kaevandas Volter Hogman nelja pirukaid teadustöö eesmärgil. Riik kaitseb veebilehte õigusaktide kaudu. Piirkonda külastavad turistid on mõeldud kasutama konkreetseid marsruute, et vähendada taimestiku ohtu.
Struve geodeetiline kaar
Struve geodeetiline kaar on uuringu kolmnurga ahel, mis ulatub Norrast kuni Musta mereni üle üheksa miljoni jala. Seda kasutas Vene teadlane Friedrich Struve 1816-1855, eesmärgiga määrata kindlaks maa kuju ja suurus. Kaarel oli 258 peamist kolmnurka ja 265 peajaama punkti. See oli esimene kord, kui täpselt mõõdeti väga pikk vahemaa. See tähistas olulist sammu maa teaduste uurimise suunas. Praeguseks on kõik punktid säilinud samas algses asendis. Saidi kaitset teevad kõik riigid, kus kaar läbib. Samuti on koostatud komitee, kuhu kuuluvad kõik riigid, kes jagavad veebilehte, kus nad kohtuvad, et arutada saidi haldamist.
UNESCO maailmapärandi nimed Soomes
UNESCO maailmapärandi nimed Soomes | Kirjutamise aasta; Tüüp |
Meremäe saarestik | 2000; Loomulik |
Petäjävesi vana kirik | 1994; Kultuuriline |
Rauma ajalooline linn ja sadam | 1991; Kultuuriline |
Sammallahdenmäki pronkseaja matmispaik | 1999; Kultuuriline |
Struve geodeetiline kaar | 2005; Kultuuriline |
Suomenlinna kindlus | 1991; Kultuuriline |
Verla maapuit ja laua veski | 1996; Kultuuriline |