Vähima arenguabi saavad riigid

Ametlik arenguabi (ODA) on rahaliste vahendite ja muude abivormide summa, mida üks riik annab teisele, et toetada abi saava riigi vajalikke funktsioone. Riik võib anda sellise abi mitmesugustel põhjustel. Laenude andmise ühised põhjused on teise riigi poliitiliste poliitikate heakskiitmise või riigikaitse eesmärgil liitude tugevdamise vahend. Tavaliselt on sellist abi andval riigil suurem juurdepääs laenatud ressurssidele kui saajariigile.

ODA kulutuste viisid ja vahendid

Ametliku arenguabi netosumma makstakse tavaliselt laenu või mitme laenu vormis, mis on tehtud soodsatel tingimustel. Kontsessioonitingimustes on sätestatud sellise abi tagasimaksegraafikute ja printsiipide eripära. Muud väljamaksed võivad hõlmata toetusi, mida pakuvad arenguabikomitee (arenguabikomitee) liikmete ametlikud asutused, mis on suuresti sellist abi reguleeriv rahvusvaheline komitee ja selle tingimused kogu maailmas. Teised ametliku arenguabiga seotud ametlikud asutused võivad hõlmata kõiki mitmepoolseid institutsioone, sealhulgas mitte-DACi riike, mille eesmärk on suurendada majandusarengut ja heaolu piirkondades ja riikides, mis on õigus saada ametlikku arenguabi. Neil laenudel on vähemalt 25 protsendiline toetus, mis arvutatakse 10 protsendi diskontomääraga.

Riigid, kus ametlik arenguabi on väikseima netosissetulekuga võrreldes väikseimad, saavad väikeseid ametliku arenguabi summasid erinevatel põhjustel. Mõnikord võib riik, kes sellist abi laenab, otsustada, et enam ei ole väärt oma aega ja vahendeid investeerida oma abi pakkumisse. Samamoodi, kui laenuandja olemasolevad vahendid vähenevad või aeguvad või kui muud tegurid muudavad abi diplomaatilises mõttes enam ebasoodsaks, peatub abi sageli.

Jaapan ja Peruu: juhtumiuuring ametliku arenguabi suhetes

Näiteks Peruu rahva jaoks oli Jaapan kunagi riik, mis pakkus Peruu arengule suurt hulka ametlikku arenguabi, kuid otsustas seejärel lõpetada diplomaatilistel põhjustel abi. See oli oluline tegur, kui endine Peruu president Alberto Fujimori lahkus ootamatult presidendist häbi tõttu ebaõnnestunud diplomaatilisest täitmisest. Ta süüdistati pettuses ja mõrvas ning otsustas lahkuda. 2000. aastal lahkus ta Perost, et elada Jaapanis. Viis aastat hiljem võeti ta Tšiili külastades kinni ja anti välja Peruusse. Pärast süüdimõistmist mõisteti talle 25-aastane vanglakaristus. Sellegipoolest toetasid Peruu ja Jaapani välisministeeriumide eest vastutavad isikud, et ametliku arenguabi vähenemise põhjused olid rohkem tööstuslikel põhjustel. Väideti, et Peruu otsustas Jaapaniga enam tööstusplaanides koostööd teha ja seetõttu tühistati abi. Uus president Alejandro Toledo võttis hiljem aega, et koostada uus kava Peruu majanduspoliitika ja selle alandatud väliskapitali ressursside kohta.

Diplomaatia ehitab sillad välisabi ressurssidele

Kui riik läbib diplomaatilist pinget, võib see mõjutada nii riigi kui laenuandja üldist majandust. Selliste muutuste tagajärjel võib kogu riigi majanduse struktuur ja välissuhted muutuda ebastabiilseks. Riigid, kes saavad väikseimat ametlikku arenguabi protsendina oma rahvamajanduse kogutulust, on sageli kokku puutunud diplomaatiliste raskustega riikidega, kes võiksid neile abi anda, ja sageli võivad nad seetõttu jääda rahaliselt haavatavaks. Sageli, nagu Peruu avastas, võib see majanduse arengule kaasa aidata, kui välismaalastega on sõlmitud kokkulepe ilma majandusliku arenguta.

Arenguabi ja rahvamajanduse kogutulu

• Vaadake teavet kui:
• Nimekiri
• Diagramm

Koht	Riik	Ametlik arenguabi (% RKTst)
1	Indoneesia	0, 01%
2	Venezuela	0, 01%
3	Panama	0, 02%
4	Iraan	0, 03%
5	Tšiili	0, 03%
6	Kasahstan	0, 04%
7	Mehhiko	0, 05%
8	Brasiilia	0, 05%
9	Ekvatoriaalne Guinea	0, 05%
10	Filipiinid	0, 06%
11	Uruguay	0, 06%
12	Costa Rica	0, 08%
13	Türkmenistan	0, 10%
14	Alžeeria	0, 10%
15	India	0, 13%
16	Antigua ja Barbuda	0, 13%
17	Valgevene	0, 15%
18	Ecuador	0, 16%
19	Peruu	0, 19%
20	Liibüa	0, 20%
21	Colombia	0, 23%
22	Dominikaani Vabariik	0, 25%
23	Angola	0, 26%
24	Türgi	0, 34%
25	Lõuna-Aafrika	0, 36%