Valgevene peamised jõed

Valgevene on Ida-Euroopa maismaal asuv riik, kus on suur hulk veekogusid, sealhulgas üle 20 000 jõe. Valgevene suuremad jõed jagatakse naabritega, samas kui mõned moodustavad nende jõgede lisajõed. Enamik neist jõgedest asuvad Läänemeres ja Musta mere vesikonnas. Pealegi on nendel jõgedel palju erinevaid bioloogilist mitmekesisust, mis on oluline Valgevene kultuurilise ja rahvusliku pärandi jaoks. Need jõed on samuti olulised ümbritsevate kogukondade veekasutuse jaoks.

Valgevene peamised jõed

Dnepri

Dnepri pikkus on Valgevene pikim jõgi ja Euroopa neljas pikim jõgi, mille pikkus on 333 miili, läbides Valgevene 430 miili. Dnepri voolab Valgevene ja Ukraina kaudu Venemaalt Valdai mägedest enne Musta merre laskmist. Dnepri piirkond moodustab Valgevene ja Ukraina vahel 71 miili piiri. Jõgi oli osa kaubateest, mis ühendas kreeklasi varanglastega. Jõgi on laevatatav enamiku osade jaoks, kuid selle katkemine on katkendlik. Praegu kasutatakse jõge hüdroenergia tootmiseks ja transportimiseks. Tuumaelektrijaamade ja radioaktiivsete prügimägede asukoht avaldab Dnepri reostusele radioaktiivsete elementidega.

Daugava

Daugava on Valgevene teine ​​pikim jõgi, mille pikkus on 630 miili, millest 210 miljonit läbib Valgevene. Daugava allikaks on Valdai Vene mägedes, pärast seda voolab Valgevene ja Läti enne Läänemerre Riia lahele. Jõge on kasutatud pikka aega põllumajanduse ja transpordi jaoks kaasaegsete kasutusviisidega, sealhulgas hüdroelektrienergia tootmisega. Jõge ähvardab põllumajandustegevusest tulenev reostus ja hüdroenergia tootmise ülekasutamine.

Neman

Neman River on Valgevene kolmas pikim jõgi, mille pikkus on 568 miili. Jõgi allikaks on Valgevene Minskis asuv Bel Belis ning voolab läbi Leedu ja Venemaa ning voolab Kuramaa laguuni ja Läänemerre. Jõge kasutatakse kalade, hüdroelektrijaamade, töötleva tööstuse, põllumajanduse, turismi ja vaba aja veetmiseks ning transpordiks. Jõgedes esinevad kalaliigid hõlmavad forellit, härja, ahvenat, minnowe, gudgeoni, skulptiine, dace ja chub. Tammide ehitamine Nemani käigus on viinud Atlandi lõhe arvu vähenemiseni.

Viga

Vika on neljas pikim Valgevene jõgi, mille pikkus on 480 miili, mis voolab ka läbi Poola ja Ukraina. Jõgi moodustab piiri Poola ja Valgevene vahel, mis ulatub 111 miili kaugusele. Vika allikaks on Ukraina Lvivi oblast ja see voolab mööda Ukraina ja Poola piire ning Poola ja Valgevene seejärel Narewi jõkke. Jõgi kaldub oma sektsioonides pidevalt üleujutama. Valgevenes kasutatakse jõge kalakasvatuseks, niisutamiseks ja tööstusharudes jäätmete väljalaskmiseks. Jõe liikide hulka kuuluvad fütoplankton, zoobentos ja zooplanktonid.

Hüdroenergia tootmise mõju jõgedele Valgevenes

Tammide ehitamine Valgevene jõgede äärde on viinud jõe alumistesse kursustesse voolava vee vähenemiseni, lisaks peatab see kalaliikide liikumise, mis viib nende populatsioonide vähenemiseni. Need tammid on mõjutanud jõesüsteemide toetatavat elu, sealhulgas jõgedest sõltuvaid jõekogukondi. Muud olulised jõed on Pripyat, Horyn, Sozh, Berezina, Lovat ja Neris.

Valgevene peamised jõed

KohtValgevene peamised jõedKogu pikkus
1Dnepri

1, 333 miili (jagatud Venemaaga ja Ukrainaga)
2Daugava

630 miili (jagatud Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa)
3Neman

568 miili (jagatud Leeduga ja Venemaaga)
4Viga480 miili (jagatud Poola ja Ukrainaga)
5Pripyat473 miili (jagatud Ukrainaga)
6Horyn

409 miili (jagatud Ukrainaga)
7Sozh

403 miili (jagatud Venemaaga ja Ukrainaga)
8Berezina

349 miili
9Lovat

330 miili (jagatud Venemaaga)
10Neris

317 miili (jagatud Leeduga)