Venemaa vabariigid

Venemaa Föderatsioon jaguneb 85 osaliseks, mida nimetatakse föderaalseks aineks. 85 föderaalsest teemast 22 on vabariigid. Venemaa vabariigid erinevad teistest föderaalsetest teemadest, sest nad tegutsevad oma põhiseaduse alusel ja neil on õigus luua oma keel. Vabariikidele antakse ka ulatuslik autonoomia, kuigi autonoomia tase on erinev. Enne 2010. aastat nimetati juhtivtöötajaid presidendiks. Siiski muudeti föderaalseadusi, mis jätsid õiguse ainult riigipeale. Vabariikidel on ka oma kogud, mis on sageli vastu võtnud föderaalseadustega vastuolus olevaid seadusi.

Vabariigid

Baškortostan

Baškortostani Vabariik asub Volga jõe ja Uurali mägede vahel. See on kõige suurema rahvaarvuga vabariik Venemaal, kus elab 4, 1 miljonit inimest. Enamik elanikkonnast räägib vene, tatari ja baškiiri keeles. 1917. aasta novembris asutatud Baškortostan oli esimene vabariik, mis loodi. See muutus baškiiri ASSRiks 1919. aastal. Vastavalt Venemaa põhiseadusele on Baškortostan riik, kuid tal ei ole suveräänsust. Baškortostani Vabariigi valitsust juhib juhataja (varem tuntud presidendina) neljaks aastaks. Baškortostan on üks kõrgelt arenenud piirkondi Venemaa SKP, tööstustoodangu ja põllumajandustootmise poolest.

Tatarstan

Tatarstani Vabariik asub Volga föderaalses piirkonnas. Seda piirab Baškortostani Vabariik, kellega tal on tugevad sidemed. Tatarstani pindala on 26 000 ruut miili ja selle elanike arv on umbes 3, 7 miljonit inimest. Nimetus „Tatarstan” on pärit etnilisest rühmast tatarlastele, samas kui sufiks –taas on pärsia sõna, mis tähendab „koht“ või „riik”. Tatarstani Vabariigis elab umbes 2 miljonit tatarit ja umbes miljon etnilist venelast. Tatarstani Vabariigi valitsust juhib president (pea), kes Tatarstani põhiseaduse kohaselt saab valida ainult Tatarstani rahva poolt. Tatarstan on üks Venemaa arenenumaid vabariike. See on väga industriaalne ja selle SKP on 44 miljardit dollarit.

Dagestan

Dagestani Vabariik asub Põhja-Kaukaasias. See on etniliselt mitmekesine ja heterogeenne vabariik, mille rahvaarv on umbes 2, 9 miljonit ja kellest enamik ei moodusta enamust etnilistest ja all-etnilistest rühmadest. Suurimad rahvused on Avar, Dargin ja Laks. Dagestani Vabariiki iseloomustab islami mässuliste ja etniliste pingete olemasolu alates 1990. aastatest. Konfliktid tulenevad sufi- ja salafistlike rühmituste vahelisest islami sisemisest konfliktist. Dagestani parlament, mida tuntakse rahvakoguna, on Vabariigi kõrgeim seadusandlik ja täidesaatev organ. Dagestan on suhteliselt industriaalne sellistes tööstusharudes nagu nafta, keemia, tekstiil ja toiduainete töötlemine, mis domineerivad piirkonnas.

Krimmi Vabariigi staatus

Krimmi Vabariik lisas Venemaa Venemaa relvajõudude ülevõtmise järel 2014. aasta märtsis ühe oma föderaalse teemana. Põhiseadusevastane referendum viidi läbi 2014. aastal, kusjuures enamik Krimmi väljendas soovi ühineda Venemaaga. Kuigi Venemaa ja mõned ÜRO liikmesriigid tunnustavad seda Venemaa osana, ei tunnista enamik rahvusvahelist üldsust ja Ukraina ühinemist ja peab Krimmi Vabariiki Ukraina osaks. Mõned Krimmi kodanikud on keeldunud ka Venemaa kodakondsuse saamisest, kusjuures 2014. aasta märtsist kuni 2016. aasta oktoobrini sai Ukraina passist umbes 9000 Krimmi elanikku.

Venemaa vabariigid

Koht	Vabariigi nimi	Rahvastik
1	Baškortostan	4, 072, 102
2	Tatarstan	3, 786, 358
3	Dagestan	2, 576, 531
4	Krimmis	2, 284, 769
5	Udmurtia	1, 522, 761
6	Chuvashia	1, 251, 599
7	Tšetšeenia	1, 103, 686
8	Burjaatia	972, 658
9	Sakha Vabariik	958, 291
10	Komi	901, 189
11	Karbardino-Balkaria	859, 802
12	Mordovia	834, 819
13	Põhja-Osseetia-Alania	712, 877
14	Mari El	696, 357
15	Karjala	643, 548
16	Khakassia	532, 403
17	Karachay-Cherkessia	478, 517
18	Inguššia	467, 294
19	Adygea	440, 388
20	Tuva	307, 930
21	Kalmykia	289, 464
22	Altai	206, 195