Amuri jõgi

Kirjeldus

Amur, kümnes pikim jõgi maailmas, on Ida-Aasia jõgi, mis moodustab piiri Venemaa Föderaalse Kaug-Ida piirkonna ja Kirde-Hiina vahel. Jõgi tekib Shilka ja Arguni jõgede peaveest, endine kasvas Sibeerias Ingoda ja Ononi jõgede liitumiskohas ning viimane tekib Sise-Mongoolias. Pärast 2825 kilomeetri läbimist voolab Amuuri jõgi lõpuks Tatar-väina kaudu Vaikse ookeani loodesse. Jõgi ja selle lisajõed valavad ala 1855 000 ruutkilomeetri suuruse ala. Oma voolu käigus moodustab Amur ka loodusliku piiri Hiina Heilongjiang provintsi ja Venemaa Kagu-Siberi vahel.

Ajalooline roll

Iidsetel aegadel elas Amuuri jõgikonnas suur hulk jahimeeste-kogunemiste nomadirühmi, kes sõltusid suuresti kalapüügist Amuri vetes elatisteks. 1644. aastal asutasid piirkonnas asuvad Manchu hõimud järeltulijad Hiina dünastia. Pärast seda pikka aega valitses Amuuri jõgikond Hiina dünastiast. Vene uurijad, nagu Vassili Poyarkov ja Yerofey P. Khabarov, ja Vene kauplejad pöördusid juba 17. sajandist Amuri jõe territooriumile, oli Hiina suveräänsus valitsenud, nagu kinnitas Nerchinski 1689. aasta leping. Kuid 19. sajandi lõpus omandas Vene impeerium, nagu 1858. aastal Aiguni lepingu järgi, kõik amuuri põhja pool asuvad maad ja 1860. aastal Pekingi konventsiooniga okupeerisid venelased ka alam-Amuri basseinis asuvaid maid ja Ussuri jõest ida pool. Kiiresti kasvas Hiina ettevaatlikult Venemaa maa-alade omandamises Amuri ääres ning 1969. aastal puhkes Hiina ja Venemaa võimude vahel Amuuri vahepealse Ussiuri vahel Hiina ja Vene võimud. Nõukogude Liidu ametliku likvideerimisega 1991. aastal vähenesid Hiina ja Venemaa vahelised pinged ning püüti nende riikide vahel Amuuri ääres rahumeelsemalt levitada.

Kaasaegne tähendus

Amuri jõgi pakub märkimisväärset laevatatavat veet, mis on ette nähtud kaupade ja personali transportimiseks Siberi ja Hiina interjööridest Vaikse ookeani rannikuäärsetesse sadamatesse. Pokrovka, Leninskoye ja Habarovsk Venemaal ning Aihui Hiinas on mõned olulised sadamad Amuri jõe ääres. Jõgi on samuti oluline kalapüügiallikas ja suur hulk inimesi, kes asuvad jõe pankade ääres, sõltuvad elatistest kalandusest. Ökoloogilisest vaatenurgast on Amuri jõel mõned maailma kõige liigirikkamad parasvöötmetsad ja märgalad. See on ka kõige pikem un-dammed jõgi idapoolkeral.

Elupaik

Amuuri vesikonnas on vesikonna eri osade vahel suur hulk taimestikualasid. Taiga metsad ja märgalad, manchuri segametsad, Amuri niidupeedid, metsa stepid, rohumaad ja Tundra tüüpi taimestikud esinevad jõe ja selle lisajõgede eri kursustel. Amuuri jõe vesikonnas asuvad märgalad on üks vesikonna kõige väärtuslikumaid ökosüsteeme ning neid peetakse mitmekesisteks taimestikeks ja loomasteks. Need märgalad on võtmetähtsusega punktid miljonite lindude, sealhulgas valged toonekurgid ja jaapani kraanad, rändeteedel. Amuuri jõgikonnas elavad üle 5000 vaskulaarliigi, 70 imetajate liigi ja 400 lindude liigi. Haruldane ja ohustatud Siberi (või Amuri) tiiger ja Kaug-Ida leopard on mõned kõige ikoonilisemad imetajate liigid, kes elavad Amuuri jõgikonnas. Amuri jõe asustavad ka erinevad kalaliigid, jõe alamjooksul on 100 liiki ja ülemise jõe ääres 60 liiki. Siberi lõhe, Burbotid ja Sigid on mõned kõige kaubanduslikult tähtsamad põhjaliigid. Hiina karpkala ja ahvenad on vahepeal jõgede lõunaosas püütud.

Ohud ja vaidlused

Reostus on suur oht Amuuri jõele. 2005. aastal toimus suur reostusjuhtum. Selle põhjuseks oli Hiinas asuva Amuuri lisajõgedesse sattunud suurte saasteainete tase. Tööstuslikud saasteained nagu benseen, püreen ja nitro-benseen on mõned suuremad saasteained, mis sisenesid Amurisse. Amuuri jõe põhjasetete elavhõbeda mürgistus on samuti suureks ohuks selle jõe vee kvaliteedile. Küsimuse uurimine on näidanud, et jõe ääres asuv hoolimatu kaneeli kaevandamine ja ebakorrektne jäätmekäitlus vastutavad elavhõbedaheitmise eest jõe vetesse. Lisaks saasteküsimustele on Amuuri vesikond juba ammu olnud tundlik Hiina ja Venemaa vaheliseks piiriks ning selle jõe majanduslik tähtsus mõlema poole jaoks on sageli viinud nende kahe riigi vaheliste konfliktide üle jõe ja selle ümbritsevate vesikondade üle.