Aserbaidžaani presidendi nimekiri

Kui Nõukogude Liit 1991. aastal langes, sai Aserbaidžaanist iseseisev vabariik. Sel ajal on tal olnud neli presidenti. Kaks esimest olid välja pandud riigipöörde ja lahknevuste tõttu ning kaks viimast on vastavalt isa ja poeg.

Aserbaidžaani presidendid Alates 1991. aastast

Ayaz Mutallibov - 1991-1992

Ayaz Mutallibov oli Nõukogude Aserbaidžaani viimane juht ja sõltumatu Aserbaidžaani esimene juht. 12. jaanuaril 1938 sündinud Mutallibov oli 1991. aasta oktoobrist iseseisva Aserbaidžaani president, kuid see kukutati 15. mail 1992 Aserbaidžaani Populaarne Front. Mutallibov sündis Bakuus 12. mail 1938. 8. septembril 1991. aastal valiti ta presidendiks üksikute kandidaatriikide valimistel ja 18. oktoobril 1991 kuulutas Aserbaidžaani NSV Ülemnõukogu Nõukogude Liidust sõltumatuks riigiks. Pärast kukutamist taandas ta 1992. aastal Moskvasse.

Abulfaz Elchibey - 1992-1993

Abulfaz Elchibey oli 7. juunil 1938 sündinud iseseisev Aserbaidžaani esimene demokraatlikult valitud president. Tema ametiaeg kestis 16. juunist 1992 kuni 15. juunini 1993, kui ta kukutas järeltulija Heydar Aliyev. Elchibey kasvas üles Nõhhevani autonoomse Nõukogude Vabariigi mägedes ja pärast kooliõpinguid läks Baku õppima araabia keelt Aserbaidžaani Riiklikus Ülikoolis. Pärast tõlkijana töötamist Egiptuses naasis ta Bakasse ja loengis 1969. – 1974. Aastal ülikoolis. Kui 7. juunil 1992 toimusid riiklikud valimised, võitis Elchibey veel seitse kandidaati, kes võtsid 54% häältest. Oma ametiajal õnnestus tal Nõukogude Liit oma armee Aserbaidžaanist, mis oli endine endine Nõukogude vabariik, täielikult tagasi võtta. Elchibey valitsus asutas ka riikliku Kaspia mereväe ja jõudis Venemaaga kokkuleppele, et saada veerand Bakuu-põhisest Nõukogude Kaspia mereväest. Pärast tema eesistumist läks Elchibey Nakhichevanisse kuni 1997. aastani ja sai presidendi Alijevi autokraatia kriitikaks. 2000. aastal diagnoositi ta eesnäärmevähiga ja suri 22. augustil samal aastal Türgis Ankaras.

Heydar Aliyev - 1993-2003

Heydar Aliyev oli Nõukogude-järgse Aserbaidžaani kolmas president alates 1993. aasta oktoobrist kuni 2003. aasta oktoobrini. Ta sündis 10. mail 1923 Nakhchivani linnas. Pärast Nakhchivani pedagoogikooli lõpetamist 1939. aastal õppis ta arhitektuuri Aserbaidžaani Tööstuse Instituudis. Aliyev lõpetas ka 1957. aastal Aserbaidžaani Riikliku Ülikooli, kus ta oli õppinud ajalugu. Aastaks 1967 oli ta tõusnud riikliku julgeolekukomitee esimees ja teeninud kindralleitnant. 1969. aastal nimetas Leonid Brezhnev Aserbaidžaani Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeseks sekretäriks Aliyev ja aserbaidžaani Vabariigi juhiks. Aastaks 1987 oli ta Aserbaidžaani kommunistliku partei sees mõjukad ametikohad, isegi viis aastat NSV Liidu Ülemnõukogu aseesimees. Aliyev astus 1987. aasta oktoobris tagasi, kui väideti, et Mikha Gorbatšov tegi tema vastu korruptsiooni.

Ilham Aliyev 2003 - Present

Aserbaidžaani neljas president Ilham Aliyev sündis 24. detsembril 1961 Bakuus. Tema isa Heydar Alijev sai 31. oktoobril 2003 presidendiks. Pärast Bakuu keskkooliõpinguid osales Ilham 1977. aastal Moskva Riiklike Rahvusvaheliste Suhete Ülikoolis (MSUIR) ja lõpetas 1982. aastal. Ilham jätkas magistriõpet samas ülikoolis. Alates 1997. aastast on ta olnud ka Aserbaidžaani Riikliku Olümpiakomitee president. 1999. aastal valiti Ilham uue Aserbaidžaani partei aseesimehe ja esimese aseesimehe ametisse 2001. aastal. 4. augustil 2003 sai Ilham Aserbaidžaani peaministriks parlamendi valimise teel.

Aserbaidžaani juhtimissüsteem

Aserbaidžaanis on riigipea president suures osas tseremoonial. Kuid suur osa riigist juhib peaminister aktiivselt. Alates 1991. aastast on kõik neli Aserbaidžaani presidenti olnud moslemid.