Austria presidendid Alates 1945. aastast

Austria või Austria Liitvabariik on mandril asuv riik Kesk-Euroopas ja piirneb kaheksa riigiga: Šveits, Tšehhi Vabariik, Ungari, Saksamaa, Sloveenia, Itaalia, Liechtenstein ja Slovakkia. Austrias elab üle 8, 7 miljoni inimese. Austria riigipea on president, kes tegutseb kantsleri ja kabineti nõuannete alusel. Kui Austria-Ungari impeerium hakkas lagunema, viis see Austria monarhia ja Austria riigipea keisri hulka. 21. oktoobril 1918 moodustasid ajutise rahvusassamblee parlamendiliikmed, kes esindasid etniliselt saksa provintsi impeeriume. Hiljem võttis riik riigipea ülesandeid vastu rahvusassamblee resolutsiooni tõttu. President on Austria relvajõudude ülemjuhataja ja nimetab föderaalkantsler, kohtunikud, sõjaväelased, föderaalametnikud ja Austria föderaalriikide presidendid. President esindab ka riiki rahvusvahelistes suhetes.

Austria presidendid Alates 1945. aastast

Karl Renner (1945-1950)

Karl Renner sündis 14. detsembril 1870 Austrias, Viinis. Ta oli sotsialistliku partei poliitik ja teda tuntakse ka Vabariigi Isana, kuna ta juhtis esimest Saksa-Austria valitsust ja esimest Austria Vabariiki aastatel 1918-1919. Renner oli esimene maailmasõja kantsler pärast II maailmasõda aprillist kuni Detsember 1945.

Theodor Korner (1951-1957)

Theodor Korner sündis 23. aprillil 1873 Ungaris Komáromis. Korner käis sõjaväekoolis Hranices ja 1894. aastal oli ta juba leitnant. Ta teenis Zagrebis ja Horvaatias ohvitserina ning sai 1904. aastal suursaadikuna. Teise maailmasõja ajal oli ta Itaalia armee võitleja ja ülem ning 1924. aastal lahkus ta sõjaväest. Ta sai parlamendi liikmeks 1924. aastal sotsiaaldemokraatliku partei kaudu ja oli Austria liidunõukogu esimees aastatel 1933–1934. Korner nimetati presidendikandidaadiks, kui president Karl Renner suri ja võitis valimised. Korner oli sügavalt teadlik sõjalistest teadustest ja isegi kirjutas sõjalise teooria kohta. Ta oli Austria viies president ja tema nimi on Viini tänav, tema nime all nimetatakse ka Theodor Korneri auhind, Austria auhind teaduse ja kunsti eest.

Kurt Waldheim (1986-1992)

Kurt Waldheim sündis 21. detsembril 1918, Sankt Andrä-Wördernis Viini lähedal. Ta oli poliitik ja diplomaat, kes sai 1972. aastast kuni 1981. aastani ÜRO neljanda peasekretäriks. Aastatel 1986–1992 töötas ta Austria 9. presidendina. Enne poliitikaga liitumist teenis ta Austria armees aastatel 1936–1937 ja ühines Viini konsulaarakadeemias, kus ta lõpetas oma õpingud 1939. aastal. Samuti anti talle kõrgeim Jugoslaavia ordu president Josip Broz Tito.

Alexander Van der Bellen (2017-kohal)

Alexander Van der Bellen sündis 18. jaanuaril 1944. aastal Viinis Austrias ja on äsja valitud Austria president, kes alustab ametisse 26. jaanuaril 2017. Bellen õppis Innsbrucki ülikoolis majandusteadust ja sai doktorikraadi 1970. aastal. oli Viini ülikooli majandusprofessor enne poliitikaga liitumist, kus ta oli Austria rohelise partei esindava Austria Rahvusnõukogu liige aastatel 1994–2012. 13. detsembril 1997 sai temast föderaalse pressiesindaja ja 1999. aastal sai Roheliste parlamentaarne partei rahvusnõukogus ja oli parlamendi fraktsiooni juht ja ka tema partei juht aastatel 1997–2008. Nädal enne ametisse asumist tühistas Austria põhiseaduskohtu tulemused valimised, mis nõudsid valimisi uuesti teha. Oma 2016. aasta presidendikampaania ajal väitis ta, et Euroopa peaks aktsepteerima Süüria ja mujal sõjapiirkondadest põgenenud põgenikke. 2004. aasta mais sai ta Austraaliasse osutatud teenuste eest teenetemärgi Goldi auhinna.

Austria parlament

Austria on parlamentaarne vabariik, kus on kahekojaline föderaalne assamblee või Bundesversammlung, mis koosneb föderaalnõukogust või Bundesratist ja rahvusnõukogust või Nationalratist. Föderaalnõukogul on 62 kohta, mille liikmed nimetab ametisse riigi parlamendid ja kes on ametis viis kuni kuus aastat. Rahvusnõukogul on 183 kohta ja liikmed valitakse otse esindava häälega, kelle liikmed tegutsevad viieks aastaks.

Austria presidendid Alates 1945	Ametiaeg
Karl Renner	1945-1950
Theodor Körner	1951-1957
Adolf Schärf	1957-1965
Franz Jonas	1965-1974
Rudolf Kirchschläger	1974-1986
Kurt Waldheim	1986-1992
Thomas Klestil	1992-2004
Heinz Fischer	2004-2016
Alexander Van der Bellen ( ametnik )	2017-kohal