Chambezi jõgi

Kirjeldus

Chambezi ehk Chambeshi on kursused umbes 300 miili ulatuses läbi Sambia Aafrika rahva. Chambezi algab väikese ojana Sambia põhja mägedes ja voolab alla Bangweulu soode, mis on samuti ühendatud Bangweulu järvega. Seejärel tungib jõgi Kagu-üleujutuste tasandikesse, mis on osa Bangweulu märgalade ökosüsteemist. Siis voolab see Luapula jõele tohutu kiirusega Kasama ida pool asuvate soode kaudu, kuna see kulgeb edasi Atlandi ookeani suunas. Chambezi jõge peetakse üheksandaks pikimaks jõeks maailmas. Isegi suured jõe aurulaevad saavad oma rajal raskusteta liikuda.

Ajalooline roll

Chambezi jõgi ei ole mitte ainult üheksas pikim jõgi maailmas, vaid on sügavaim sügavus iga jõe jaoks maailmas. Selle kõige sügavamad osad ulatuvad 720 jalga ja voolavad läbi 10 erinevat Aafrika riiki. See on võrreldav Lõuna-Ameerika Amazonase jõega, sest Chambezi on ka vihmametsa, mida see vihmane hooajal üleujutab. Kongo rahvaste iidsed kuningriigid on elanud jõe suudmes ja kasutanud oma ressursse sajandeid elatisteks. Nagu Amazonase jõgi, toimib Chambezi ka keskse marsruudina massiivse drenaažisüsteemi jaoks, mis moodustub osaliselt teistest väiksematest jõgedest, mis voolavad läbi Lääne- ja Kesk-Aafrika riikide.

Kaasaegne tähendus

Lääne-Aafrika riigid on pannud Chambezi jõe äärde hüdroelektrijaamad, et suurendada nende energiavajadust. Vihmane hooaeg toob jõele piisavalt voolu, et see saaks Sahara-taguse piirkonna elektrivajadusi täiendava infrastruktuuriga hõlpsasti pakkuda. Sellised arengud parandavad tulevikus nende riikide elatustaset ning võimaldavad ka rohkem tööaega (suurenenud siseelektri valgustuse tõttu) piirkonna majanduse suurendamiseks. Chambezi ümbritseva ala asuvad kalurid, põllumehed ja jahimehed piki oma panku, kes allikaks jõe oma elatisteks. Aastane üleujutus võimaldab jõe voolu hajutada oma veed laguunidesse, mis moodustavad osa Luapula jõest. See omakorda toidab Zambia üleujutusi ja kanaleid, mis toetavad eluslooduse rikkalikku bioloogilist mitmekesisust.

Elupaik

Chambeshi jõel on mitmekesine elupaik oma taimestiku ja loomastiku jaoks, alates oma voolujoonest algusest kuni kõrgele Zambia mägedesse kuni troopiliste ja subtroopiliste lammikuteni ja märgaladeni, kus jõgi on palju suurem. Jõe aluspõhi on enamasti graniit, samas kui mõned piirkonnad on allpool liiva all. Chambezi jõesängide erinevates osades leidub ka alluviaalseid ladestusi, liivakive, kvartsiite, põlevkivi ja mineraalseid konglomeraate. Bangweulu järv on vähenenud tänapäeva suurusele ja madalale sügavusele ning selle veekogude all on kratooniline platvorm, samas kui lääne kaldajoone domineerivad liivapõhjad. Chambezi jõe vesikonnas on maismaal elavad elupaigad, sealhulgas lammid, soid alad ja rohumaad, kus antiloopid, kitsed, veised, gazellid ja lambad karjatavad. Mürgised järved ja lammid on hõivatud endeemiliste kalade ja poolveekogude taimestikuga.

Ohud ja vaidlused

Sambia loodus- ja keskkonnakaitse loodi 1953. aastal, et hoiatada Zambia elanikke seoses eluslooduse kaitsmise vajadusega hariduse ja kaitse kaudu. Sellel on palju käimasolevaid tegevusi, millest mõned on kõige olulisemad puude istutusprojektid, märgalade strateegia ja tegevuskava ning ökoturismi edendamine. Esialgu alustas valitsusväline organisatsioon mängu- ja jahihoidjate ühinguna, kuid hiljem pööras oma jõupingutused keskkonna elupaikadele ja looduskaitsele. Üks selle esimestest projektidest oli operatsiooni Noah, mis algas Kariba järve ehitamise ajal, mis päästis palju loomi järve tõusvast veest. Samuti toetab see paljusid uurimisprojekte ja võimaldab jälgida paljude keskkonnaprogrammide ning ökoloogiliste probleemide ja edu saavutamist Sambias.