Filipiinide suurimad saared
Filipiinid esitavad Filipiinide saarestikus umbes 6441 saart. Ainult umbes 2000 saartel on inimesi ja kogu rahvastik on hinnanguliselt 100 miljonit. Saared jagunevad kolmeks geograafiliseks jaotuseks: Luzon, Mindanao ja Visayas. Filipiinidel on merepiir Indoneesia, Taiwani, Palau, Vietnami ja Malaisia vahel.
Filipiinide suurimad saared
Luzon
Luzon on Filipiinide kõige populaarsem ja suurim saar. Luzon asub saarestiku põhjaosas ja selle pindala on 42 458 ruut miili. See on 15. suurim saar maa peal. Saar piirab Filipiinide meri ida poole, Lõuna-Hiina meri läände ja Luzoni väina põhja poole. Luzon on jagatud lõunapoolseteks, põhja- ja keskpiirkondadeks ning riigi pealinnapiirkonnaks. See on koduks mitmele mägipiirkonnale, nagu Cordillera mäestik, Sierra Madre ja Zambales'i mäed, samuti järved, poolsaared, tasandikud, jõed, lahed ja lahed. Mõned ümbritsevad saared on Luzoni osa, sealhulgas Mindoro ja Romblon. Luzonis asuv Manila metroo on riigi majandus- ja rahanduskeskus. Saarel on peamine majandustegevus tööstus, põllumajandus ja turism. Hinnanguliselt elab Luzonis 53, 336, 144 elanikku, kellel on esindatud suurimad rahvused, nagu Kapampangans, Sambals, Ilocanos, Pangasinenses, Visayans ja Bicolanos.
Mindanao
Mindanao saare pindala on 37 657 ruut miili. Enamik saare maastikust on mägine ja tal on rahva kõrgeim mägi, Apo mägi, 9, 992 jalga üle merepinna. Mindanao piirneb Mindanao meri põhja poole, Filipiinide meri ida poole, Sulu meri läände ja Celebese meri lõuna poole. Suurem Mindanao saarerühm koosneb saartest, nagu Sulu, Samal, Basilan ja Dinagat. Mindanaos elab hinnanguliselt 21 968 174 inimest ja neist 1632 991 inimest on koondunud Davao linna. Mindanao moodustab 14% riigi rahvamajanduse kogutoodangust ning põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ja metsandus on selle peamised majandussektorid.
Samar
Samari saar asub Kesk-Filipiinidel 5 185 ruutkilomeetriga. See piirneb viie Samari mere, San Juanico väina, Leyte lahe, Filipiinide mere ja San Bernardini väina veekogudega. Samari rannikualadel on madalad mäed ja lamedad alad ning sisepiirkonnad on mägised. Samaril on 1 751 267 elanikku, kelle asustustihedus on 337, 7 inimest ruutkilomeetri kohta. Waray-Waray ja Cebuano keeled on Samari kõige levinumad keeled. Enamik saare elanikke toetuvad oma elatusvahenditele põllumajandusele ja kalapüügile.
Negros
Negros saar loodi 29. mail 2015 ja selle pindala on 5 139 ruut miili. Negros on koduks 4414131 inimesele, kellest enamik on Negrenses. Negros asub Visayani mere, Boholi mere, Sulu mere, Guimarase väina, Panay lahe ja Tañoni väina kõrval. Saare kõrgeim tipp on aktiivne Kanlaoni vulkaan. Vulkaanilist tegevust saarel kasutatakse elektri tootmiseks. Saarel on Negros Occidental ja Negros Oriental provintsid ning Bacolodi linn. Suhkru tootmine on saare peamine majandustegevus lisaks lehtpuu, puuvilla ja jahilindude kasvatamisele.
Turism Filipiinide saartel
Riigi arvukad saared pakuvad piirkonna taimestikule ja loomastikule rikkalikku bioloogilist mitmekesisust. Ainuüksi 2012. aastal saabus riiki 4, 27 miljonit turisti. Saartel on rannad, mäed ja vihmametsad ning neil on ka mõned maailma kõige populaarsemad sukeldumiskohad. Paljudes Filipiinide saarestiku saartel õitseb ka rikkalik kultuuriline ja ajalooline pärand.
Filipiinide suurimad saared
| Koht | saar | Piirkond |
|---|---|---|
| 1 | Luzon | 42 458 ruut miili |
| 2 | Mindanao | 37, 657 ruut miili |
| 3 | Samar | 5 185 ruut miili |
| 4 | Negros | 5 139 ruut miili |
| 5 | Palawan | 4 706 ruut miili |
| 6 | Panay | 4637 ruut miili |
| 7 | Mindoro | 4, 082 ruut miili |
| 8 | Leyte | 2845 ruut miili |
| 9 | Cebu | 1725 ruut miili |
| 10 | Bohol | 1 475 ruut miili |
