Iraagi peamised jõed

Iraak on Lähis-Ida riik, mille pindala on 169 234 ruut miili. Enamik Iraagi maad on kõrbega kaetud. Siiski on riigis kaks peamist jõge, Eufrat ja Tigris, mis on Iraagi jaoks elulise tähtsusega. Lisaks kahele jõele voolab läbi riigi ka teisi jõgesid, nagu Diyala, Little Zab ja Great Zab.

Eufrat

Eufrat on üks kahest kõige olulisemast jõest Lääne-Aasias ja Lähis-Idas. See on piirkonna pikim jõgi, mille pikkus on 1740 miili (2800 kilomeetrit). Jõgi pärineb Kara Su (Lääne-Eufrat) ja Murat Su (Ida-Eufrat) ristumiskohast Türgi Armeenia mägismaa kohal. See voolab läbi Süüria Tauruse mägede ja Iraaki, kus see ühineb Tigrise jõega, et moodustada Shatt Al-Araabia jõgi enne Pärsia lahe äravoolu. Eufrati basseini usutakse olevat hõivatud juba 450 000 aastat tagasi. Vana jõe kaldal olid vanad linnad. Piirkonna ulatusliku inimtegevuse tõttu on mõned ressursid ammendunud. Siiski on siiani jäänud mitmeid kohalikke taimi ja loomaliike. Jõe märgaladel leiduvad taimed hõlmavad tamme, ploomipuid ja pistaatsiapuid. Kuivati ​​osad kasvavad nisu, kaera ja rukki. Jões leidub selliseid kalu nagu mangar ja muud liigid. Hüdroelektrijaamade ja niisutussüsteemide ehitus jõel on Eufrati basseini negatiivselt mõjutanud. Vee taseme langus ja keemiliste saasteainete esinemine vees on viinud jõe kalade vähenemiseni. Ülejäänud loodusvarade säilitamiseks on tehtud jõupingutusi.

Tigris

Tigris on Iraagi teine ​​pikim jõgi, mille pikkus on 1150 miili (1850 kilomeetrit). See pärineb Ida-Türgi mägedest. Jõgi voolab läbi Süüria ja Iraaki, kus see ühendab Eufrati, et moodustada Shatt Al-Araabia jõgi. Vana jõe kaldal õitses iidne tsivilisatsioon. Tigrise kaldal asub Iraagi pealinn Bagdad. Jõge kasutatakse enamasti kõrbemaal transpordiliigina. Tigris saab vee sulatatud lumest ja vihmaveest. Jõgi on kevadel kevadel, kui lumi sulab. Jõe liigid on ligi 55. Kalapopulatsioon oli palju suurem, kuid veereostuse tõttu on see vähenenud.

Diyala

Diyala jõgi on Iraagi kolmas pikim jõgi, mille pikkus on 275 miili (445 kilomeetrit). See pärineb Lääne-Iraanis asuvast Zagrosi mäest ja voolab läbi madalikupiirkondade Iraagisse enne Tigrisesse sattumist. Diyala jõe vesikond on kuulus kaevamispaik, kus on mitmeid arheolooge. Jõgi on samuti oluline allikas niisutusveele Ida-Iraagis kasvatatud nisu, puuvilla, riisi, rukki ja tubaka jaoks. Lisaks on nende hüdroelektrijaamad nagu Daryani tamm Diyala jõest.

Alam Zab

Alam-Zab, tuntud ka kui Väike Zab, voolab Iraani Zagrosi mägedest Iraaki, kus see tühjendab Tigrisesse. Jõgi pikkus on 400 km. See läbib erinevaid ökoloogilisi piirkondi, kus kasvab erinev taimestik. Jõe saab vee sulatatud lumest ja vihmaveest. Jõgi on kevadel kevadel, kui lumi sulab. Üleujutuse kontrollimiseks on jõe äärde ehitatud tammid. Dukani tammini ja Dibise tammist väldivad üleujutused Alam-Zabi basseinis ning annavad vett niisutamiseks ja hüdroelektrienergia tootmiseks.

Iraagi jõgede majanduslik ja ökoloogiline tähtsus

Iraagi jõed on oluline loodusvarad. Jõed on hädavajalikud niisutusprojektide, hüdroenergia tootmise, kalapüügi, kodumajapidamiste ja tööstusliku veevarustuse jaoks. Mesopotaamia, Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline piirkond on Lääne-Aasia üks viljakamaid piirkondi. See on toetanud Iraagi põllumajandussektorit, sest suurem osa Iraagi põllumajandusest on Mesopotaamias. Iraak on vaevanud jõgede ressursside säilitamist. Selle tulemusena on enamik Iraagist pärit taimi ja loomi välja surnud. Ülejäänud ressursside säilitamiseks tuleb luua kaitseagentuurid.

Iraagi peamised jõed

Koht	Peamised jõed Iraagis	Kogu pikkus
1	Eufrat	1740 miili (jagatud Süüria ja Türgiga)
2	Tigris	1150 miili (jagatud Süüria ja Türgiga)
3	Diyala	277 miili (jagatud Iraaniga)
4	Alam Zab	249 miili (jagatud Iraaniga)
5	Suur Zab	249 miili (jagatud Türgiga)
6	Arvand Rood (Shatt al-araabia)	124 miili (jagatud Iraaniga)
7	Khasa	118 miili