Kuidas Saarte meri sai nime?

Saarestiku meri asub Soome territoriaalvetes. See asub Ahvenamaa, Soome lahe ja Botnia lahe vahel. Meri on osa Läänemerest.

Saarestik viitab saare rühmale, mis on hajutatud veekogus. Veekogu võib olla ookean, järv või jõgi. Saaremaal on maailmas kõige rohkem saarestikke. Nii sai ta oma nime. See sisaldab mitmeid saari, millest mõned on väikesed ja tihedalt koondunud. Meres on suuremad saared, mis on omavahel seotud parvlaevade ja sildadega.

Saarestiku mere omadused

Saaremaa meri on kolmnurksel alal ja selle külje ääres on kolm linna. Saarte võib jagada kahte kategooriasse: sisemine saarestik ja välimine saarestik. Välimine saarestik koosneb peamiselt väiksematest saartest, mis ei ole asustatud. Mere kogupindala on 3 205 ruut miili. Sellest piirkonnast on 772 ruut miili. Saaremaa on madal ja enamik selle kanaleid ei ole suurte laevade poolt laevatatavad. Saaremaa mere keskmine sügavus on 23 meetrit.

Saared leiduvad saarestiku meres

Saaremaal on palju saari. Täpne arv on raske määratleda. Erinevad kuiva maa laigud merel varieeruvad suurematelt saartelt väikestele kivimitele, mis on veepinnast maha. Mõned saarestiku saared on nii suured, et nad asuvad külasid ja väikelinnu. Uuringud näitavad, et suurem kui ühe kilomeetri ruudu saarte arv on 257. Väiksemad 0, 5 ha ja väiksemad vahekäigud on umbes 17 700. Väikesed elavad kivimid on umbes 50 000.

Saarte moodustamine

Saared hakkasid merest välja tulema pärast viimast jääaega. See tõi omakorda kaasa nii kontinentaalse kui ka polaarse jäälehe laienemise. Jääjärgse tagasilöögi tagajärjel jätkub saarestiku muutmine.

Uute saarte ja hobuste aeglaselt kujunemisel jätkavad vanemad nende ühendamist või laienemist. Aastane tagasilöögi kiirus on vahemikus 4 kuni 10 millimeetrit. Erosiooni määr on madalam kui tagasilöök, sest saared on valmistatud gneisist ja graniidist, mis on väga kõvad kivid. Kuid saarestiku lõunapoolse asendi tõttu on jää-järgse tagasilöögi protsess madal.

Taimestik ja taimestik saarestiku meres

Saarte saared pakuvad elusloodusele suurt elupaika. Suuremad saared on sarnased mandri-Soome rannikualadega. Skerritel on saartest erinev keskkond. Väikestel saartel puuduvad suured puud, kuid neil on endiselt suur hulk taimseid elusid. Läänemerel on madal soolsus ja see teeb saarestiku vee ideaalseks taimede kasvuks. Kuigi enamik saari on kivine, mõned koosnevad terminaalsest moriinist. Viimasel on mitmekesisem taimestik ja loomastik. Saaremaa on koduks paljudele liikidele, millest mõned ei ole mujal Soomes kättesaadavad. Saartel on palju merelindude liike. Paljud saarestiku alad on inimtegevusest vabad, kuna need on kättesaamatud.