Kus on Nigeri jõgi?

5. Kirjeldus

Nigeri jõe pikkus on umbes 4100 kilomeetrit, vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetele, muutes selle Aafrika suurimaks jõeks Niiluse ja Kongo järel. Lääne-Aafrikas on see pikim ja suurim jõgi ning see on oma serpentiinse kuju tõttu hüüdnimega "Boomerang River". Niger, Guinea, Cote de Ivoire, Mali, Burkina Faso, Alžeeria, Benin, Tšaad, Kamerun ja Nigeeria on kümme Aafrika riiki, kus jõgi läbib. Nigeri jõe vesikond katab 7, 5 protsenti Aafrika mandrist ja selle peamine lisajõgi on Benue'i jõgi. Nigeri jõe allikas on 150 miili kaugusel Atlandi ookeanist, kust jõgi suunab Sahara kõrbe, pöörates terava paremale pöörde Mali Timbuktu linna lähedale ja seejärel voolab kagusse Guinea lahesse.

4. Ajalooline roll

Esimene Euroopa, kes avastas Nigeri jõe, oli 1790ndatel Mungo park. Kuid Lander Brothers, Richard ja John, olid esimesed eurooplased, kes järgisid jõge kuni selle delta poole. Mali pealinn, Bamako linn, ehitati Nigeri jõe mõlemale poolele. Linn tuli 19. sajandil, kui jõe ääres asusid Prantsuse kolonialistid. Bamako oli siis vaid väike küla koos mõne kohaliku elanikuga, kuid see kasvas aastate jooksul, peamiselt tänu Nigeri jõe majanduslikule tähtsusele. Jõgi kasutati Royal Geographical Society andmetel transpordiks, kalapüügiks, aianduseks, liiva kaevandamiseks ja kaubateedeks.

3. Kaasaegne tähendus

Tänapäeval kannab Nigeri jõgi elanikkonda hinnanguliselt üle 100 miljoni riigi, mida see voolab. Põllumajandus ja kalandus on jõe kõige levinumad elatusvahendid ja majandustegevus. Wetlands Internationali sõnul annab Nigeri jõe üleujutus igal aastal Mali sisemaal asuv delta kala koos majapidamises ja põllumajanduses kasutamiseks mõeldud veega umbes 1, 5 miljoni inimeseni. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul on jõe niisutuspotentsiaal ka üle 2, 8 miljoni hektari. Jões on ka ligi 250 mageveekalaliiki, millest 20 leidub seal ainult kogu maailmas, muutes need maailma looduslike fondide (WWF) andmetel endeemiliseks. Miljonid rändlinnud sõltuvad ka jõest hooajalise toitumise ja peavarju eest.

2. Elupaik

Nigeri jõe voogudes on erinevaid elupaiku. Lisaks inimeste ja nende kariloomade toetamisele on need elupaigad mitmekesised nii taimestiku kui loomastiku osas. Siin asuvad sood, järved ja delta kanalid toetavad paljusid rändelisi ja märgalalisi linde, aga ka selliseid imetajaid nagu Lääne-Aafrika manaat (või merilane) ja Pygmy jõehobu. Veelindud, heronid, lusikatäidised, must-kroonitud kraanad ja ibises on muud linnuliigid, mis on levinud kogu Nigeri jõe vesikonna ökosüsteemides, lisaks endisele, mitte-märgalale Mali tulekahjule. Nigeri sisepiirkonnas on veealune, osaliselt sukeldatud ja marginaalne taimestik seal järve ääres levivate vetikate õitsengute kõrval. Nigeri jõe deltas asuvatest madalatest lammikutest leitakse rohi nagu Acroceras, Amplectens, Echinochloa pyramidalis ja Erasgrostis atroviriens. Puud, nagu Diospyrose liigid, Kigelia Africana, Acaicia nilotica ja Mimosa asperata, kasvavad piki Nigeri jõge.

1. Ohud ja vaidlused

WWF on seisukohal, et kogu Nigeri jõe delta ja selle ökosüsteemid ähvardavad nafta- ja gaasiuuringud, raadamine, tööstusreostus, rahvastiku laienemine, linnastumine, industrialiseerimine, rannikualade erosioon, liiva kaevandamine ja vee hüatsint sissetungid kohalikku taimestikku. Ka siin on ohustatud veevoolu, kuna hüdroelektrijaamade tootmiseks ja põllumaade niisutamiseks tehakse endiselt ettepanekuid täiendavate tammide ehitamiseks. See on rohkem väljendunud Nigeeria ülemises osas Guineas, Conakris ja Lõuna-Malis, kus suunatakse Nigeri sisepiirkonda mõeldud vesi. Need inimtegevused on toonud kaasa veetaseme vähenemise ja inimeste nappuse ning elupaikade elupaikade muutumise. See on ohustanud paljude leibkondade elatusvahendeid ohustatud piirkondades, samuti kariloomade ja eluslooduse elu. WWF-i andmetel laieneb jõe elanikkond igal aastal keskmiselt 3 protsenti, mistõttu Niiluse vesikonna loodusvaradele avaldatakse tohutut survet. 1985. aastal aitasid need inimtegevused Benini Vabariigis Malanville'is mitu nädalat kuivada, kuigi see oli tõenäoliselt ainult suurte katastroofide hoiatus, kui neid küsimusi Niiluse jõe ääres ja selle ümbruses ei käsitleta.