Milline riik andis naistele õiguse hääletada?

Üllatuslikult ei ole naistel alati olnud hääleõigust ja avalikku ametikohta. Nende õiguste eitamine on juurdunud Ateena demokraatias, kus hääletasid ainult mehed. Kuigi naiste kaasamine valimisprotsessi ei olnud kogu lääne maailmas tavaline tava, oli paljudel põlisrahvaste hõimudel juhtivatel organitel naised. Valimisõigus oli pikk ja raske; riigid, kellele on antud aastaid võrdne hääletus, mõned pikka aega enne teisi Igal kohtal on oma lugu ja mõned on üsna üllatavad. Selles nimekirjas vaadeldakse esimesi riike, kes annavad naistele valimisõiguse, samuti liikumise lühikest ajalugu.

Esimesed riigid annavad naiste valimisõiguse

Uus-Meremaa

1893. aastal sai Uus-Meremaa esimeseks alaliseks ja iseseisvaks riigiks valimisõiguse. Kuigi Korsika Vabariik, Pitcairni saar, Mani saar ja Cooki saared andsid naistele õiguse hääletada enne käesolevat aastat, olid need toimingud ajutised, kuna need riigid olid koloniseeritud ja kaotanud hääleõiguse. Uus-Meremaal ei andnud maamärki seadus naistele õigust parlamendis ametisse astuda.

Austraalia

Üheksa aastat hiljem järgnes Austraalia eeskuju ja andis ka naissoost valimisõiguse pärast iseseisvumist Suurbritanniast. See õigusakt jõustus 1902. aastal ja kuigi see kehtib kõigi uues riigis asuvate naiste suhtes, jäeti aborigeenid välja.

Soome

Soome oli esimene Euroopa riik, kes ühines teiste, progressiivsemate riikidega 1906. aastal. Sel ajal nimetati riiki Soome suurhertsogiriigiks. Naised olid enne seda hääleõigust saanud nii Rootsi kui ka Venemaa reegli alusel. Ainus, mis oli 1906. aasta otsuse puhul ainulaadne, on see, et ta andis naistele ka õiguse olla parlamendi, maailma esimese riigi jaoks.

Norra

Norra andis 1913. aastal valimisõiguse naistele, kuigi rahvas oli hääletanud alates 1898. aastast. Siin viibinud valimisliikumist juhtis Gina Krog, ja ta aitas 1901. aastal seadusi rajada, mis võimaldaks mõnedel naistel hääletada. Need naised peavad maksma teatud maksumäära või olema abielus sama summa maksnud mees. Ei ole rahul, Gina Krog ja teised naised võitlesid järgmise 12 aasta jooksul.

Taani

Taani parlament alustas naiste valimisõiguse arutamist 1886. aastal, kuigi õigus piirdus Kopenhaagenis elavate naiste maksustamisega. Naised korraldasid ja moodustasid Naiste Suffrage'i Assotsiatsiooni, mis pidas avalikke koosolekuid, et arutada naiste õigusi ja küsitlesid parlamendi kandidaate nende seisukohtade kohta. Taani andis lõpuks naiste valimisõiguse 1915. aastal.

Armeenia

Aastal 1917 näitasid naised, kes hääletasid, laiaulatusliku legaliseerimise liikumist. Armeeniale anti valitsev Venemaa valitsus naiste valimisõiguse ja hiljem 1919. aastal vastu oma seaduse. Armeenia lõplik seadus lubas hääletada ja korraldada avalikku ametikohta.

Eesti

Eesti saavutas iseseisvuse 1918. aastal, kuid oli juba alates 1917. aastast praktiseerinud võrdseid hääleõigusi. Esimesed parlamendivalimised toimusid 1920. aastal ja kaks naist valiti teenima. Sel aastal on see aasta, mil Läti andis naistele hääleõiguse.

Venemaa

Naistel oli raske hääletada Venemaal. Suffragistid korraldasid ja kogunesid aastaringselt 1917. aastal, isegi kui neil oli üle 40 000 osaleja marss. Lõpuks loobus valitsus 20. juunil 1917. aasta naistest ja andis naistele võrdsed hääleõigused.

Kanada

Viimane riik on Kanada. Ta ühineb mitmete teiste riikidega, kes andsid naistele 1917. aastal hääleõiguse. Hääletada said ainult naised, kes olid sõjas lesed või kellel olid sõjas mehed või pojad. Selle õiguse laiendamise kaalutlused olid seotud rahva sooviga jääda "valgeteks asundajateks". Valitsus uskus, et poliitiliste õiguste laiendamisega valgetele naistele kaitseb riik veelgi rassilise degeneratsiooni eest. 1918. aasta mais anti hääleõigus kodanikele (see ei sisaldanud põlisrahvaste naisi).

Naiste valimisõiguse tähtsus

Hääleõiguse tagamine oli esimene samm naiste võrdõiguslikkuse poole. Demokraatlike õiguste kõige olulisem, hääleõigus, annab hääle üksikisikutele ja võimaldab neil osaleda oma valitsuse tegevuses. Suffrage Movement oli rohkem kui see; naised kasutasid seda kodanikuaktiivsuse jätkamise platvormina ja on sellest ajast saadik oma kogukondade püsivaks muutuseks aidanud.

Esimesed 15 riiki, kes annavad naiste valimisõiguse

Koht	Riik	Aasta Naised said esimesena antud hääleõigused
1	Korsika Vabariik (nüüd Prantsusmaa)	1755
2	Pitcairni saar	1838
3	Mani saar	1881
4	Cooki saared	1893
5	Uus-Meremaa	1893
6	Austraalia	1902
7	Soome	1906
8	Norra	1913
9	Taani	1915
10	Armeenia	1917
11	Eesti	1917
12	Läti	1917
13	Madalmaad	1917
14	Venemaa	1917
15	Kanada	1917