Millist valitsust omab Itaalia?

Pärast monarhia Itaalias kaotamist 2. juunil 1946 sai riigist demokraatlik vabariik koos põhiseadusega. Itaalias on parlamentaarse vabariigi valitsus, mis on koos täitevvõimu, kohtute ja seadusandlike üksustega. 1948. aasta põhiseadus on Itaalia valitsuse raamistikuks. Konstitutsioonikohus jälgib valitsuse tegevust põhiseaduse järgimise tagamiseks.

Itaalia president

Itaalia president on riigipea ja rahvusliku ühtsuse sümbol. Mõlemad parlamendi majad valivad presidendi ametisse seitsmeks aastaks ja neid võib pärast esimese ametiaja lõppu uuesti valida. Presidendi ülesanne on nimetada nii peaminister kui ka viis kohtunikku konstitutsioonikohtusse. President kontrollib nende põhiseaduspärasust kontrollivaid õigusakte ning võib veto võtta arve ja õigustada parlamendi seaduseelnõu uuesti koostada. President deklareerib sõda ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud parlamendi heakskiidul. President juhib kaitseväe ülemnõukogu, olles relvajõudude ülem ja kaitseväe ülemnõukogu. Itaalia praegune president on Sergio Mattarella, kes asus ametisse 3. veebruaril 2015 pärast Giorgio Napolitano tagasiastumist sama aasta jaanuaris.

Itaalia peaminister

President nimetab ametisse peaministri ja võtab selle pärast parlamendi heakskiitu. Peaminister valib valitsuse moodustamiseks erinevate osakondade ministrid. Valitsus peab parlamendiliikme enamuse heakskiidu usalduse kaudu hääletama. Valitsus jälgib riigi täitevülesandeid, sealhulgas avaliku korra rakendamist. Valitsus võib ka seadusandjale esitada uusi arveid. Peaminister on ka ministrite nõukogu esimees. Olemasolev Premier on Matteo Renzi alates 22. veebruarist 2014.

Itaalia valitsuse seadusandlik haru

Itaalias on kahekojaline parlamentaarne süsteem, mis koosneb kahest parlamendi majast. Saadikute Koja valimisringkondi esindavad 630 liiget, samas kui senati piirkondi esindavad 315 liiget. Mõlemal majal on sarnased volitused ja kinnitatakse arveid õigusaktidesse. Seaduse kohaselt peavad asetäitjad olema 18–25 aastat, samas kui senaatorid on 25–40 aastat. Asetäitjad ja senaatorid valitakse viieks aastaks. Parlament võib valitsusele taganeda, kui nad ei anna usaldust.

Itaalia valitsuse kohtunik

Itaalia kõrgem kohus on kassatsioonikohus, kes hindab madalamate kohtute kaebusi õigusküsimustes. Kassatsioonikohus tagab, et seadust tõlgendatakse ühtselt kogu riigis. Kassatsioonikohtu all on apellatsioonikohus, kes lahendab madalamate kohtute kaebusi. Kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtute võrgustiku ülesandeks on riigi õigusemõistmine. Itaalia kohtunikud on riigiametnikud ja nad peavad kasvatama teatavat erapooletust. Kohtunike sõltumatust säilitab kohtunike ülemnõukogu.

Itaalia piirkondlik ja kohalik omavalitsus

20 piirkonda asutati Itaalias halduslikel eesmärkidel, millest viis on autonoomsed. Autonoomsed piirkonnad omavad rohkem seadusandlikke ja rahalisi õigusi kui ülejäänud. Piirkonnad on riigi valitsuses aktiivsed osalejad ning neil on õigus esitada õigusakte ja referendumeid. Piirkondades on 110 maakonda, kus on väiksemad haldusüksused, mida tuntakse kommuunidena. Kommuunide eesotsas on linnapea, keda abistab kohalik omavalitsus oma politseivõrgustikuga. Kohalik omavalitsus jälgib ühistransporditeenuseid, tänavavalgustust ja prügi kogumist. Piirkonnad kontrollivad kohalikku omavalitsust, et tagada oma kohustuste tõhus täitmine.