Mis ja kus on Bosporus?

Bosporus on kitsas väin, mis asub Türgi linnas Istanbulis. Väina ühendab Marmara meri (mis moodustab osa Vahemerest) Musta mere äärde. Bosporus esindab Aasia ja Euroopa mandri piiri osa ning jagab Türgi kaheks; Euroopa Türgi ja Aasia Türgi. Väina põhjapiir on tähistatud Rumeli Feneri tuletorniga, samas kui Kadikoy Inciburnu Feneri tähistab lõunapiiri. Kahe piiri vaheline kaugus on väina pikkus ja 17 meremiili. Väina laius on vahemikus 1, 85 meremiili kõige laiemas osas ja 0, 38 meremiili. Bosporus on suhteliselt madal, mille keskmine sügavus on 213 jalga ja sügavaim punkt on 360 jalga sügav.

Päritolu

Bosporus pärineb kreekakeelsetest terminitest "bos" ja "poros", mis tähendab "lehma" ja "läbipääsu." pärast Bosporuse ületamist kohtus ta Titan Prometheusega. Teadus ei tunne Bosporuse moodustumist täielikult, kuid on vähe teooriaid, mis selgitavad väina moodustumist. Üks teooria on see, et Bosporuse moodustumine oli Vahemere veetaseme tõusu tulemus, mis lõppes lõpuks väina läbi Musta mere (mis oli siis madalam kui Vahemerel). See teooria paneb Bosporuse moodustumise umbes 5600 eKr.

Ajalugu

Impeeriumid ja kuningriigid on tuhandeid aastaid kokku puutunud väina kontrolli all. Vana-Kreeka ja Pärsia impeeriumid tegelesid sageli sõdadega, millest paljud toimusid Bosporusel. Darius, Pärsia suur, mäletatakse poolpüsiva silla ehitamisel üle Bosporuse, kasutades paate, mis on kordus, et ületada teise pärsia kuninga, Xerxese, Dardanellide väina. mõjutas keisri Konstantiini otsust luua Konstantinoopoli (tänane Istanbul) Rooma impeeriumi uueks kapitaliks 330 CE-s. Vägivalda peeti pärast suurt sõda rahvusvaheliseks territooriumiks, kuid 1923. aastal taastas Türgi kontrolli väina üle vastavalt Lausanne'i lepingule.

Tegevused

Tus on kultuurilise, majandusliku ja sõjalise tähtsusega, kuna see on ainus mereühendus, mis ühendab Vahemere Musta merega. Väina on oluline rahvusvahelisel navigatsioonil ja tal on raske mereliiklus. Hinnanguliselt ületab Bosporust igal aastal hinnanguliselt 48 000 laeva, mis tähendab iga päev umbes 132 laeva, mis teeb selle väina üheks kõige aktiivsemaks maailmas. Iga päev ületavad väina arvukad parvlaevad, mis kannavad endaga sõidukeid ja reisijaid. Maaküljed üle väina on võimalikud tänu kolmele Bosporust läbivale sillale ning ühele kaablisilda sildale ja kahele vedrustussildale. Pikim sild on Yavuz Sultan Selimi sild, mille pikkus on 7100 jalga, ja see on ka uusim ristmik väina, kui see avati 2016. aastal. Kaks teist silda on 3, 524-jala pikkune Bosporuse sild ja usk Sultan Mehmet Bridge, mis on 3, 576 jalga pikk.