Mis on riigi e-valmisolek?
Riigi e-valmisolek viitab riigi võimele kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat säästva heaolu ja arengu jaoks. Seda mõõdetakse info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuri ulatuse ja kvaliteedi, e-oskuste ja asjakohaste eeskirjade alusel. E-valmisolek on muutunud oluliseks vahendiks riikidele, valitsustele, kodanikele ja organisatsioonidele, kui maailm muutub avatud globaalseks turuks. Samuti toetab see rahvusvahelist sotsiaalmajanduslikku arengut, muutes teabe edastamise traditsioonilisi meetodeid tõhusamateks kaasaegseteks meetoditeks. Kaasaegse maailma majandusstruktuur sõltub riigi tehnoloogilisest aspektist ja seetõttu investeerivad valitsused ja institutsioonid pidevalt uuenduslikkuesse viisidesse, kuidas muuta või säilitada kiirust veelgi paremate tehnoloogiatega.
E-valmisoleku edetabel
Euroopa riigid juhivad maailma e-valitsuse edetabelis, samas kui Aasias ja Ameerikas on keskne koht. Aafrika riigid võitlevad jätkuvalt Sahara-taguse Aafrikaga halvasti. Rahvusvahelise telekommunikatsiooniliidu, Lõuna-Korea, Taani ja Islandi aruande kohaselt võtavad IKT arendusindeksi edetabelis esikolmikusse koha. Aasia riigid nagu Hongkong, Singapur, Malaisia ja Filipiinid impordivad ja ekspordivad kõige IKT tooteid. IKT-teenuste ekspordisektoris on Ghana suurim osa 78% -st.
E-valmisoleku tähtsus
E-valmisolek on üks riigi arengu märke. See loob platvormi teabe levitamiseks traditsioonilistest meetoditest uutele täiustatud kanalitele. Nende ümberkujundamiste draiverid kasutavad teaduslikke mõtlemis- ja analüüsimeetodeid, et teha otsuseid paremaks. Arengumaades on info- ja sidetehnoloogia seotud selliste majanduste loomisega, mis säilitavad kõrge tööhõivetaseme, inimkapitali ja ühiskonna üldise heaolu parema juhtimise. Info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtt ärikeskkonnas on ka konkurentsieelise allikas, korraldades, kuidas ettevõtted ja organisatsioonid suhtlevad sidusrühmadega, sealhulgas tarnijate, töötajate, investorite ja klientidega. Poliitilisest ja sotsiaalsest vaatenurgast võimaldab e-valmisolek kodanikel jagada isiklikke kogemusi maailmaga ning anda neile võimalus osaleda poliitika kujundamises. See annab häält neile, kes on ühiskonnast välja jäetud.
E-valmisoleku hindamise vahendid
E-valmisoleku hinnangud erinevad oma eesmärkide ja strateegiate poolest. Need on mõeldud individuaalsete ja organisatsiooniliste võimete hindamiseks elektroonilise maailma pakutavatele võimalustele. E-valmisolek liigitatakse sotsiaalse ja majandusliku perspektiivi järgi ning seda mõõdetakse vastavalt e-ühiskonna hindamisvahendite ja e-majanduse hindamisvahendite abil. Need kaks kategooriat ei ole siiski üksteist välistavad ja sõltuvad üksteisest andmete tõhusaks kogumiseks. Mudelid kasutavad erinevaid hindamismeetodeid, nagu statistilised meetodid, küsimustikud ja ajalooline analüüs. Mõned e-valmisoleku hindamist korraldavad organisatsioonid on Economist Intelligence Unit, Rahvusvahelise Arengu Keskus Harvardi ülikool, USAID, Maailmapank ja ÜRO.
