Mis tüüpi valitsus Bhutanil on?
Bhutanist sai 2008. aastal kaasaegse põhiseaduse vastuvõtmisega konstitutsiooniline monarhia. Aastatel 1907 kuni 1950ndateni oli rahvas absoluutne monarhia. 2008. aasta põhiseadusega loodi raamistik demokraatlikuks mitmeparteiliseks juhtimissüsteemiks. Bhutan pole kunagi koloniseeritud ja tal on olnud pikk iseseisva isoleerimise ajalugu. Bhutanil on tugev suveräänsuse tunne ja püütakse juhtida selle asju.
Bhutani riigipea
Riigi riigipea kannab Druk Gyalpo tiitlit, mis tähendab Dragon Kingi . Ametikoht on pärilik, kuid kuningas pensionib 65-aastasena. Kuninga valitsust saab lühendada kahe kolmandiku häälteenamusega seadusandjalt ja pärast seda rahvahääletus, kus on vaja lihtsa häälteenamusega kõigis rahva kahekümnes piirkonnas. Kuninga lähim nõunik on Je Khenpo, kes on Bhutani kõrgeim religioosne ametnik. Ta juhib kloostrite komisjoni või Dratshang Lhentshogi. Praegune Bhutani kuningas on Jigme Khesar Namgyel Wangchuck.
Bhutani valitsuse täitevvõimu osakond
Bhutani peaminister on valitsusjuht. Poliitiline erakond, kes annab rahvusassambleele enamiku kohtadest, nimetab peaministri. Peaminister juhatab Lhengye Zhungtshogi või ministrite nõukogu. Praegu vastutavad erinevate ministeeriumide ja osakondade eest 10 Bhutani ministrit. Lhengye Zhungtshog on volitatud kavandama ja koordineerima riigi poliitikat ning jälgima nende rakendamist, kirjeldama riigi tegevuse eesmärke ja eraldama vajalikud vahendid nende saavutamiseks ning esindama Kuningriiki riiklikul ja ülemaailmsel tasandil. Nõukogu nõustab kuningat ja on samuti vastutav nii tema kui ka seadusandja ees. Kuningas võib küsida nõu peaministrilt ja ministrite nõukogult, eriti rahvusvahelistes küsimustes.
Bhutani valitsuse seadusandlik haru
2008. aasta Bhutani põhiseaduses on sätestatud, et seadusandjad tuleks valida üldise valimisõiguse kaudu. Riigi seadusandjal on ülemine koja (Rahvusnõukogu) ja alumine koja (Rahvusassamblee). Valimisringkondi esindavas alamhoones on maksimaalselt 55 kohta. Üleüldises majas esindab iga viongkhagi lisaks 20 ametnikku, kes on ametisse määranud 20 erakonda. Riigi parlament säilitab õiguse kehtestada seadusi ja hoida kuningat ja ministreid kontrolli all. Mõlema maja liikmed teenivad viis aastat, mille järel korraldatakse valimised.
