Riigid, kellel puudub juurdepääs kanalisatsioonile - Urban

Toit, peavarju, riietus ja parendatud sanitaarrajatised on põhilised ja üldised inimvajadused. Kuid enamik riike, eriti arengumaades, ei oma või ei suuda neid põhivajadusi kasutada, eriti maapiirkondades elavate inimeste jaoks. Kuigi enamikul maaelanikest on juurdepääs toidule, peavarju ja rõivastele, ei saa öelda, et juurdepääs paranenud kanalisatsioonirajatistele on kättesaadav. Parem sanitaarsõlm on lihtsalt elanikkonna võime eraldada inimjäätmeid inimeselt, et säilitada ja parandada hügieeni- ja tervisestandardeid. Mõned riigid, kelle maapiirkondade elanikel on kõige madalam juurdepääs paranenud sanitaartingimustele, on järgmised.

Riigid, kelle maapiirkondade elanikel on kõige parem juurdepääs parandatud sanitaartingimustele

Minema

ÜRO arenguprogrammi kohaselt oli ainult 40% Togo maapiirkondadest juurdepääs turvalisele ja puhtale veele. Veel 11% -l oli juurdepääs paremale sanitaartehnikale, millest ainult 3% elab Togo maapiirkondades. Togo maapiirkondades parematele sanitaarsõlmedele juurdepääsu võimaldamine on tingitud nõuetekohase vee- ja kanalisatsioonijuhtimise puudumisest, sanitaarsektori vähesest nähtavusest ja olemasolevate sanitaarseadmete ehitamiseks ja parandamiseks vajaliku rahastamise puudumisest.

Lõuna-Sudaan

Lõuna-Sudaani konfliktide ja halva juhtimise aastakümneid koos põgenikelaagrite pideva loomisega on viinud piiratud ligipääsu ohutule ja puhtale veele ning parandatud sanitaarseadmetele. Maailmapanga arvud näitavad, et vaid 15% Lõuna-Sudaani elanikkonnast on ligipääsu tagamise seadmetele või nõuetekohasele jäätmekäitlusrajatisele. Enamik neist rajatistest on linnapiirkonnas, kus 5% inimestest elab maapiirkondades, kus on paremad sanitaarseadmed. Halva jäätmekäitluse tõttu viib Lõuna-Sudaani maapiirkond Guinea ussidesse.

Niger

Enamik Nigeri maapiirkondade elanikke peab veel aru saama parema sanitaarkaitse vajadusest. Suurima elanikkonnaga Nigeri maapiirkondades elab vaid 5% parematele sanitaarseadmetele, ülejäänud maapiirkondade elanikud valivad avatud roojamise ja inimjäätmete ebaõige kõrvaldamise. Sanitaar on peamiselt üksikisiku vastutus, mis vajab parandamiseks vähe jõupingutusi. Inimeste jäätmete kõrvaldamine on põhjustanud Nigeris terviseprobleeme, kus igal aastal surevad kõhulahtisusest 30 000 alla 3-aastast last.

Djibouti

Kehv infrastruktuur ja pidevad konfliktid Eritreaga on viinud Djibouti maapiirkondade aeglase kasvuni. Sellised linnad nagu Dikhil on kõige rohkem mõjutatud aeglase kasvu tagajärgedest, sealhulgas ebapiisav juurdepääs põhivahenditele, nagu puhta vee tarned, haiglad ja koolid. Suur osa igal aastal teatatud suremusest on seotud kõhulahtisuse ja ägedate hingamisteede infektsioonidega. Ebapiisavalt täiustatud sanitaarsõlmed on nende terviseriskide peamine põhjus, kus 5% inimestest elab maapiirkondades, kus on paremad sanitaartingimused.

Ebapiisava kanalisatsiooni tõsised tagajärjed

Halb kanalisatsioon ja paremate sanitaarseadmete puudumine on peamine surmapõhjus, eriti alla 5-aastaste laste puhul. Arengumaade maapiirkonnad on kõige rohkem mõjutatud halva sanitaartingimuste ja surmaga. Ebapiisav kanalisatsioon, avatud defekatsioon, ebaõige jäätmekäitlus ja puhta joogivee puudumine on maapiirkondades suure suremuse liikumapanev jõud. Maailmapank teatab, et 63% surmajuhtumitest on maapiirkonnas seotud ebasobivate sanitaarseadmetega. Mitmed asutused, sealhulgas Aafrika Arengupank, Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Maailmapank ja Euroopa Liit on algatanud mitmeid projekte, mille eesmärk on parandada nende riikide sanitaartingimusi. Rõhu alla kuuluvad kaevikute kaevamine, septikate ehitamine ja kanalisatsioonitorude kaevamine.