Riigid, kes meelitavad kõige varjupaigataotlejaid

Igal aastal saavad maailma riigid pagulasi ja varjupaigataotlejaid. Kuigi enamik inimesi on kaks mõistet segaduses, on nende eristamine selgelt määratletud 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni kohaselt. Varjupaigataotlejat nimetatakse varjupaigataotlejaks põhjusel, et tal on oht, et teda tagakiusatakse usuliste erinevuste, rassi, rahvuse, poliitilise arvamuse ja muude diskrimineerivate tavade alusel. Varjupaigataotlejad võivad olla ka sellised sotsiaalsed rühmad nagu vägivalla ohvriks langenud naised või lapsed, kellel on hooletus või väärkohtlemine. Pagulane on isik, kes põgeneb kodusõjast või loodusõnnetusest, kuid ei pruugi tingimata karta tagakiusamist. Mitmed riigid üle maailma on sünonüümid suure hulga varjupaigataotlejatega. Nende riikide hulka kuuluvad muu hulgas Saksamaa, Vene Föderatsioon, USA, Ungari ja Türgi.

Riigid, kes meelitavad varjupaigataotlejaid kõige rohkem

Saksamaa

Saksamaa on üks eelistatud varjupaigataotlejate sihtkohti Euroopas ja kogu maailmas. 2015. aastal taotles Saksamaal varjupaika rohkem kui 300 000 põgenikku, 2015. aasta esimesel poolaastal registreeriti kokku 159 900 uut varjupaigataotlust. Varjupaigataotlus esitati peamiselt viiest riigist, sealhulgas Süüriast (61000 varjupaigataotlejat), Afganistanist (25000 varjupaigataotlejat), Kosovo (20000 varjupaigataotlejat), Eritrea (18000 varjupaigataotlejat) ja Serbia (15000 varjupaigataotlejat). Enamik neist varjupaigataotlustest olid tingitud kodusõjast, tagakiusamistest ja rahutustest nendes riikides. 2015. aasta samal perioodil kasvas Saksamaa 60% rohkem kui 2014. aastal. Saksamaa sai sellise suure varjupaigataotluse oma tugeva majanduse ja varjupaigataotlejate hooldamise tõhusa struktuuri tõttu.

Venemaa Föderatsioon

Venemaa Föderatsioonil oli teine ​​kõrgeim varjupaigataotlus 2015. aasta esimesel poolel. Riik sai perioodi jooksul kokku 100 000 uut varjupaigataotlust. Varjupaigataotlejad põgenesid oma riigis enamasti sõjast või repressioonidest. Mõned varjupaigataotlejad teatasid, et nad põgenevad põhjendamatu tagakiusamise eest, samas kui umbes 15 tuhat taotlesid pagulasseisundit. Enamik varjupaigataotlejaid olid Ukrainast, kes oli sel ajal konfliktis ja eelistasid Venemaad Ukraina sallivuse tõttu. Venemaal oli ka varjupaigataotlus süürlastelt, kes põgenesid oma riigis sõjast.

Ameerika Ühendriigid

2015. aasta esimesel poolel said USA varjupaigataotlused ja sisserände kohtud riigi ajaloos kõige rohkem varjupaigataotlejaid. Kuigi maakond suutis ümber asuda rohkem kui 25000 põgenikku, saab USA 2015. aasta esimesel poolel kokku 78200 varjupaigataotlust. Enamik varjupaigataotlusi esitati Süüriast, kes võitles sõja ja konfliktidega. Samal perioodil saatis ka USAle taotluse Birma, Iraak ja Somaalia varjupaigataotlejad.

Varjupaigataotlejate ees seisvad probleemid

Teised riigid, kes said suure hulga varjupaigataotlejaid, on Ungari, Türgi ja Lõuna-Aafrika. Varjupaigataotlejad seisavad varjupaigamaale ja neile majutatavatesse erinevatesse laagritesse reisides silmitsi mitmete väljakutsetega. Liikumist oma riigist iseloomustab äärmuslik ilm, pikk treks ja isegi rünnakud teel. Juurdepääs tervishoiuteenustele ja muudele olulistele vahenditele, nagu koolid, on varjupaigataotlejatele laagrites minimaalne. Ülerahvastatus põhjustab tavaliselt selliste haiguste nagu koolera, kõhutüüf ja kõhulahtisus. Ebakindlus, et kodudesse tagasi pöördumine või nende perekondade taasühinemine on põhjustanud varjupaigataotlejate ja pagulaste psühholoogilist piinamist.

Riigid, kes meelitavad varjupaigataotlejaid kõige rohkem

Koht	Riik	2015. aasta esimesel poolel registreeritud uued varjupaigataotlused
1	Saksamaa	159, 900
2	Venemaa Föderatsioon	100 000
3	Ameerika Ühendriigid	78, 200
4	Ungari	65, 400
5	Türgi	43, 600
6	Lõuna-Aafrika	37, 800
7	Serbia ja Kosovo	37, 400
8	Itaalia	30, 100
9	Prantsusmaa	29, 800