Top 12 väävlit eksportivad riigid
Väävel on tahke keemiline element perioodilise tabeli aatomi numbriga 16. Tegemist on rikkaliku mittemetalliga, mis esineb loomulikult oma emakeelena. Väävel esineb tavaliselt kombineeritud vormides kas sulfiidi- või sulfaatmineraalidena. Nüüd, kui oleme teadlikud mõnest väävli alusest, on aeg arutada selle eksportimisega seotud protsesse.
Ekstraheerimine eksportimiseks: kaasatud protsessid
Ekstraheerimine
Fraschi protsess töötati välja 1890ndatel aastatel keemik Herman Frasch ja see oli meetod, mida kasutati enamiku maailma väävli saamiseks kuni 20. sajandi lõpuni. Väävel eraldatakse maa-alustest ladestustest Fraschi protsessi abil. See viiakse läbi, viies väävlisisaldusse kolm kontsentrilist toru. Seejärel asetatakse torudesse ülekuumendatud vesi ja kuum õhk, nii et väävlit surutakse pinnale. Fraschi protsessist saadud väävel on tavaliselt väga puhas, kuid kui orgaaniliste ühenditega saastub, ei ole selle puhastamine vajalik või ökonoomne. Clausi protsess töötati välja 1880. aastatel keemik Carl Friedrich Claus ja nüüd on see tavaline protsess, mida kasutatakse väävli ekstraheerimiseks, sest nüüd on tavaline, et väävlit eraldatakse nafta ja gaasi allikatest.
Töötlemine
Kui väävlit ekstraheeritakse Clausi protsessi abil, tuleb seda töödelda, et eemaldada see looduslike gaasidega, mis on sellega segatud. Töötlemisettevõtetes ekstraheeritakse vesinik väävel gaasist, muundades gaasi väävliühendid elementaarseks väävlis. Sel viisil toodetud väävel võib välja tulla tahkes olekus või vedelas olekus ning taimede ja tootmisega peab otsustama, millises seisukorras väävlit saadetakse.
Laevandus
Väävlit võib vedada kas tahkes või vedelas olekus. Kui väävel on vedelas olekus, pumbatakse see otse raudteevaguni, veoauto, laeva või praami, kuhu see on transporditud. Sõltumata transpordiliigist hoitakse väävlit vedeliku säilitamiseks kuumutatud ja isoleeritud keskkonnas. Kui väävel on tahkes olekus, transporditakse see erinevate transpordimeetodite abil.
Väävli rakendused
Väävlil on erinevad rakendused, kuid enamik väävlitest muudetakse väävelhappeks. Väävelhapet kasutatakse kemikaalide tööstuslikuks tootmiseks ja väävli-joodi tsüklis vesiniku saamiseks. Väävelhapet kasutatakse ka tööstuslikes puhastusvahendites, pliiakude ja happeliste äravoolu puhastusvahendites. Väävlit kasutatakse ka väetistes, fungitsiidides, pestitsiidides ja ravimites. Väävli valmistamisel kasutatakse väikestes kogustes ka vääveldioksiidi ja muid erinevaid sulfiteid.
Väävli importivad riigid
Majandusliku keerukuse vaatluskeskuse (OEC) andmetel on maailma suurimad väävliimportijad Hiina (16%), Kongo Demokraatlik Vabariik (15%), Lõuna-Aafrika (14%) ja Indoneesia (13%). Ülejäänud kaks riiki üle 5% on Austraalia (6, 6%) ja Kuuba (6, 4%). Suurim väävliimportija Lõuna-Ameerikas on Tšiili (1, 9%) ja Euroopas on see Saksamaa ja Tšehhi Vabariigi vahel (1, 4%).
Top 12 väävlit eksportivad riigid
| Koht | Riik | Väävlieksport 2015. aastal (USD) |
|---|---|---|
| 1 | Araabia Ühendemiraadid | $ 545, 797, 000 |
| 2 | Venemaa | $ 346, 775, 000 |
| 3 | Katar | $ 331, 387, 000 |
| 4 | Kanada | $ 312, 511, 000 |
| 5 | Kasahstan | $ 286, 992, 000 |
| 6 | Ühendriigid | $ 275, 911, 000 |
| 7 | Iraan | $ 210, 612, 000 |
| 8 | Saksamaa | $ 129, 878, 000 |
| 9 | Jaapan | $ 129, 756, 000 |
| 10 | Lõuna-Korea | $ 118, 380, 000 |
| 11 | Madalmaad | $ 90, 189, 000 |
| 12 | Türkmenistan | $ 86, 730, 000 |
