Tšehhi Vabariigi presidendid (Tšehhi Vabariik) Alates 1993. aastast

Tšehhi Vabariik, nüüd tuntud kui Tšehhi, on Kesk-Euroopas asuv riik. Riik oli tuntud kui Tšehhoslovakkia ja oli osa Nõukogude Liidu idablokist kuni 1988. aasta samet revolutsioonini, mis asetati uude liberaalsesse demokraatlikku valitsusse.

1993. aastal jagunes Tšehhoslovakkia rahumeelselt kahte riiki: Tšehhi ja Slovakkia. See oli aasta, mil riigi praegune põhiseadus jõustus ja loodi Tšehhi Vabariigi presidendi seisukoht. Presidendi valis saadikutekoda ja senat kuni 2012. aastani. Sel aastal muudeti presidendi valimise viisi ning alates 2013. aastast valitakse president rahvahääletusel.

Tšehhi Vabariigi presidendid

Václav Havel

Václav Havel (1936-2011) oli Tšehhoslovakkia esimene president 1989. aastal pärast seda, kui tema kodanikufoorumi partei mängis olulist rolli samet revolutsioonis, mis ületas kommunismi riigis. Seejärel valiti ta Tšehhi Vabariigi esimeseks presidendiks 1993. aastal pärast Tšehhoslovakkia lõhestumist, teenides kaks korda presidendina kuni 2003. aastani. Oma kahe ametiaja jooksul, mil president Havel aktiivselt osales Varssavi paktis ja aidates laiendada Põhjala liikmeks Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Ida-Euroopasse, Tšehhi Vabariik liitus 1999. aastal.

Václav Klaus

Václav Klaus oli Tšehhi Vabariigi teine president, kes teenis kaks tähtaega aastatel 2003–2013. Vaatamata sellele, et Tšehhi Vabariik ühines Euroopa Liiduga (EL) 2004. aastal tema jälgimise all, on Klaus täheldatud euroskeptiline hoiatus suveräänsuse kaotamise vastu eurole ja isegi nõuda ELi lammutamist. Klausi eesistumine oli ka vastuoluline tema skeptitsismi tõttu, et inimtegevus oli mõjutanud kliimamuutusi. Ta kritiseeris ka NATO pommitamist Jugoslaavias 1990. aastate lõpul toimunud Kosovo kriisi ajal ja ei nõustunud Kosovo tunnustamisega.

Miloš Zeman

Miloš Zeman on Tšehhi Vabariigi praegune president, olles 2013. aasta esimeseks otse valitud presidendiks riigi ajaloos. Alates tema presidendi algusest on Zeman sattunud erinevatesse skandaalidesse ja vastuoludesse. Ta on süüdistatud riigi parlamentaarse demokraatia õõnestamises ja oma volituste laiendamises, nimetades peaministriks oma sõbra ja liitlase Jiří Rusnoki. 2013. aastal olid mõned rahulolematud, et ta keeldus andma kirjandusajaloolase Martin C. Putna ametiaega tänu oma provokatiivsele esinemisele Prahas Gay Pride'is 2011. aastal. Partei (ČSSD) ja tema liitlased salajase valimistejärgsel koosolekul, et pidada läbirääkimisi võimaliku riigipöörde üle.

Tšehhi Vabariigi presidendi ülesanded

Tšehhi Vabariigi valitsus on parlamentaarne esindusdemokraatia, kus president tegutseb riigi juhina ja riigi ülemjuhatajana. Presidendil on peamine roll Riigikohtu ja konstitutsioonikohtu kohtunike ametisse nimetamisel nii Senati kui ka Tšehhi keskpanga juhatuse liikmete loal. Samuti on presidendil õigus veto tagasi võtta parlamendile tagasi, välja arvatud juhul, kui see on põhiseadust muutev tegu. Presidendil on ka võimalus vabastada parlamendiliikmed uutest valimistest, kuid seda saab teha ainult teatud tingimustel, mis on põhiseaduses kirjeldatud.