Kus Kilimanjaro mägi tõuseb?
Kirjeldus
Asub Kirde-Tansaanias, Kilimanjaro, mitteaktiivne stratovolcano, on kõrge ja uhke kui Aafrika mandri kõrgeim mägi ja kõrgeim vaba seisev mägi maailmas. Kolme vulkaanilise koonuse, Kibo, Mawenzi ja Shira vahel on Kibo kesk- ja kõrgeim koonus, mis tõuseb 5, 895 meetri kõrgusele merepinnast. Mägi asub umbes 160 km ida pool Ida-Aafrika rifisüsteemist, 340 kilomeetri kaugusel ekvaatorist ja umbes 280 kilomeetri kaugusel India ookeanist. Aastal 1973, Mt. Mt. kaitsmiseks loodi Kilimanjaro rahvuspark. Kilimanjaro ökosüsteemid ja 1987. aastal tunnustasid UNESCO seda rahvusparki UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tansaania rahvuspark ulatub umbes 75 353 hektari suuruse maa-ala alla ning tal on rohumaadel, mägipiirkondades, metsades ja karmides mägipiirkondades palju ohustatud liike.
Ajalooline roll
Mt. Kilimanjaro asub kahe tektoonilise plaadi vahelise veajoone lähedal. Kilimanjaro kolme vulkaanilise koonuse vägivaldsed vulkaanipursked, mis toimusid umbes 750 000 aastat tagasi, viisid mäe kujunemisele, nagu me seda täna näeme. Kibo oli viimane koonus, mis sulges oma tegevuse, ja on arvestatud, et viimased vulkaanipursked sellest koonust toimusid mõnikord umbes 150 000 kuni 200 000 aastat tagasi. Inimeste elukohad Mt. Kilimanjaro piirkond eksisteeris ilmselt tuhandeid aastaid tagasi. Paljud jutud, fabulid ja ajaloolised aruanded on vihjanud selle mäe olemasolu näitamiseks, mida mõnikord nimetatakse "Kuu mäeks", alates iidsetest aegadest. Kuid tõelised teaduslikud faktid selle mäe kohta jõudsid maailma ainult Euroopa uurijate ja teadlaste saabumisega selles piirkonnas aastaid hiljem 17. ja 18. sajandil. 1889. aastal oli Saksa geograaf Hans Meyer esimene registreeritud ronija Mt. Kilimanjaro. Sellest ajast alates on kogu maailma mägironijad ja adventuristid sattunud Aafrikasse unistusega jõuda kõrgeima mäe tippkohtumisele Aafrika mandril.
Kaasaegne tähendus
Mt. Kilimanjaro ökosüsteemid on rikkalike loodusvarade allikaks. Heade muldade ja sobivate kliimatingimuste kokkutulek on soodustanud selle piirkonna tähelepanuväärset põllumajanduse arengut. Umbes 18 küla asub metsakaitsealal väljaspool Mt. Kilimanjaro rahvuspark, kus asuvad kohalikud Chaga, Mbugu ja Ida-Aafrika Kahe rahvad. Kilimanjaro piirkond on ka üks Tansaania juhtivaid kohvi, nisu, odra ja suhkru tootjaid. Mt. Kilimanjaro on muutunud ülemaailmseks turismipunktiks. Ka mägede nõlvadel ei ole ainult mägironimiseksperdid. Tegelikkuses, võttes arvesse asjaolu, et mägi saab ronida ilma mägironimisvahendite abita, tõmbab see tuhandeid amatöörseid mitte-ronimisvahendeid, et omaks võtta ja vallutada oma kõrgused. Turistide kohalolek aastaringselt on toonud kaasa Mt. Kilimanjaro piirkond, mis on suures osas seal elavate põlisrahvaste ja piirkonna majanduse kasuks. Mäe erinevad elupaigad loovad ka nende sees mitmekesist taime- ja loomaelu.
Elupaik
Mt. Kilimanjaro varieerub oma baasist kuni tippkohtumiseni. Poolmasine kriimustus on massiivi põhjas. Edaspidi on mägede madalamad, lõunapoolsed nõlvad hästi viljakad ja viljakates vulkaanilistes muldades rikkalikud, võimaldades selles piirkonnas edukalt kasvatada põllukultuure ja karjatada. Edaspidi katavad maad tihedad montane metsad, kus on unikaalne taimestik ja loomastik, mille jaoks piirkond on ikooniks. Neis metsades on teatatud umbes 140 imetajate liigist. Aafrika metsad, Cape buffalo, Elands, Black and White Colobus ahvid, Duikers ja Bushbuck on vaid mõned neist metsadest. Selle piirkonna lindude elu on samuti ainulaadne ja selliseid haruldasi linnuliike, nagu Abboti jõulus, Hill-vestlust ja Hunteri cisticolat, saab siin näha. Mt.s on teatatud umbes 179 linnuliiki. Kilimanjaro elupaigad, enamik neist on koondunud mäe alamjooksul. Kui üks mäest üles liigub, asendab tihedaid metsasid järk-järgult alpine mäestik ja alpine, mis koosnevad vähestest puudest, madalast põõsastest ja rohudest. Selle kõrgema piirkonna metsloomad on samuti piiratud nii sortide kui ka rahvastiku arvuga. Moorlandide kohal piirdub mägipiirkond taimestikuga, mis on mägipiirkonna mägipiirkondi katva sambla ja samblikud. Järk-järgult annavad need ka võimaluse Kilimanjaro elutule, jääpakitud tippkohtumisele.
Ohud ja vaidlused
Mt. Kilimanjaro ökosüsteem on praegu piinlikus olukorras, sest piirkonnas toimuvad inimtegevuse tagajärjel valimatu kahju. Mitmed tegurid, nagu maa halvenemine, elupaikade killustumine, reostus, metsatulekahjud ja metsade hävitamine, on osutunud kahjulikuks, kui mitte katastroofiliseks. Kilimanjaro ja selle ümbritsevad elupaigad. Metsad, mille kõrgus on alla 2500 meetri, on metsaraie- ja söetööstused täielikult lagunenud. Ebaseadusliku metsaraie juhtumid, nagu kamferipuude metsaraie Ocotea metsades, jäävad suures osas ka ilma lõõgastumata. Peale metsaraie on mägirinte nõrgad ja ebateaduslikud põllumajandustavad katalüsaatorid kiireks mullaerosiooniks ja raadamine. Agro-kemikaalid, nagu kohalike põllukultuuride kasvavates valdkondades kasutatavad väetised ja pestitsiidid, saastavad mägi ja selle külgnevate elupaikade vett ja pinnast. Metsaistandikud on kommertsiaalselt tähtsate, sageli kasutusele võetud puuliikide kasvuks metsas istanduste poolt täielikult põgenenud. Suure ulatusega karjatamine mäestiku madalamatel nõlvadel viib samuti loodusliku vegetatiivse katte olulise kaotuseni. Korruptsioon ja vaesus piirkonnas lisavad tulekahju, halvendades Kilimandjaro mäes ja selle ümbruses valitsevat olukorda, nii palju kui nad vajavad, kas vajavad või ahnust.
