Millist valitsust omab Serbia?

Serbia Vabariik asub Kesk- ja Kagu-Euroopa ristmikul. Ta jagab oma piire Ungari, Rumeenia, Makedoonia, Horvaatia, Bosnia ja Montenegro vahel. Serbia oli üks Jugoslaavia asutajaliikmeid, kes eksisteerisid mitmesugustes poliitilistes koosseisudes kuni Jugoslaavia sõjani 1990ndatel. Pärast Jugoslaavia lagunemist moodustas Serbia Montenegro koosseisuga, kuid liit lõpetati 2006. aastal rahumeelselt ning Serbia taastas oma iseseisvuse. Serbia iseseisvust deklareeris Serbia Rahvusassamblee 5. juunil 2006 pärast edukat referendumit, mille Montenegro pidas kindlaks määrama, kas lõpetada liit Serbiaga.

Serbia valitsus

Serbia valitsus tegutseb parlamentaarse demokraatia kontekstis, kusjuures valitsus jaguneb kolmeks haruks; täitev-, seadusandlik ja kohtusüsteem. Valitsuse kolme relva funktsioonid ja töösuhted on määratletud Serbia põhiseaduses, mis võeti vastu 2006. aastal pärast Montenegro iseseisvuse referendumit. Poliitiline süsteem põhineb võimu eraldamisel kolme valitsuse vahel.

Valitsuse harukontor

Serbia täitevvõimu teostab peaminister, kes on ka kabineti juht. Serbia president on rahvusliku ühtsuse ja riigi riigi esindaja sümbol. President valitakse rahvahääletusel maksimaalselt kaheks viieks aastaks. Ta ei vastuta rahvusassamblee, vaid Serbia kodanike ees. Peaministrit valib rahvusassamblee presidendi soovitusel. Peaminister on valitsusjuht. Ta esitab valitsusele päevakorra rahvusassambleele ning teeb ka parlamendi ministritele heakskiidu saamiseks ettepaneku. Kabinet koosneb peaministrist, peaministri asetäitjatest, portfellidega tegelevatest ministrite ministritest ja portfellita ministritest.

Valitsuse seadusandja

Seadusandlikke volitusi teostab ühekojaline parlament, mida nimetatakse rahvusassambleeks, mis koosneb 250 valitudst saadikust. Parlamendi liikmed valitakse otsevalimistel, kasutades proportsionaalset valimissüsteemi. Rahvusassamblee vastutab seaduste kehtestamise, eelarvete heakskiitmise, presidendivalimiste planeerimise, kabineti kandidaatide kinnitamise, peaministri ja ministrite valimise ja vallandamise eest, sõja vastu välise vaenlase vastu ning rahvusvaheliste lepingute ja lepingute ratifitseerimise eest. Rahvusassamblee liikmed valitakse neljaks aastaks ja neil ei ole tähtaegu. Praegu on parlamendis enim esindatud parteid Serbia progressiivne partei ja Serbia sotsialistlik partei.

Valitsuse kohtunik

Kohtusüsteem koosneb põhiseaduslikust kohtust ja mitmetest teistest kohtutest. Riigikohus juhib kassatsioonikohtu. See on viimane kohus ja tegutseb apellatsioonikohtuna. Halduskohtuid ja kaubanduskohtuid käsitatakse erimenetlusega kohtutena. Kohtusüsteemi kontrollib justiitsministeerium. Serbia politsei vastutab nii avaliku korra kui ka seaduse jõustamise eest.

Kohalik omavalitsus

Serbia kohalikud omavalitsused on teenuste ja maksude kogumise põhiosakondadeks. Kohalikud omavalitsused vastutavad selliste põhiteenuste eest nagu prügi kogumine, kinnisvara teede hooldus, litsentside väljastamine ja valgustus. Nad vastutavad keskvalitsuse ees.