Mis oli Varssavi pakt? Kes selle allkirjastas?

Varssavi pakt loodi pärast seda, kui Tšehhoslovakkia sotsialistlik vabariik pidi üha enam kartma Lääne-Saksamaa relvastuse tugevdamist Lääne-liitlaste poolt ja tahtis luua pakti kommunistlike Euroopa riikidega. Pärast Teise maailmasõja lõppu ei kinnitanud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) lipu all olevad riigid oma nõusolekut Tšehhoslovakkia, Nõukogude Liidu ja teiste sotsialistlike vabariikide toetamiseks. Selle tulemusena tekkis 1955. aasta 14. mail Varssavi pakt. Selle pakti allkirjastasid kaheksa Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ida-Saksamaa, Ungari, Poola, Rumeenia, Nõukogude Liidu ja Albaania riiki ning pakt oli tuntud kui "Sõprus, koostöö ja vastastikune abi".

Eesmärgid

Selle ajaloolise pakti moodustamise põhieesmärgid olid anda Nõukogude Liidule õigus hoida oma vägesid oma liitlaste "satelliit" riikides. Samuti rõhutas ta oma rolli vastastikuse sekkumiseta üksteise siseasjadesse ning et see peaks olema korraldatud kollektiivsete otsuste tegemiseks ning et enamik pakti määrustest on Nõukogude Liidu kontrolli all. Üheks peamiseks eesmärgiks oli, et nad tahaksid haarata Fulda lõhe piirkonnast Reini jõele, et hävitada NATO väed nende jagamise teel ja jäädvustada Frankfurdi linn, et suruda Lääne väed oma nõudeid Saksamaal tagasi andma.

Väljakutsed ja vastuolud

Nõukogude Liit tahtis võtta Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonda iseseisvalt ning isegi nähti, et riik vaatab pakti ajal pigem oma kui ühiste huvide poole. Lääne-Saksamaa kasvav sõjajõud ja selle mõju naaberriikide Tšehhoslovakkiale oli Nõukogude Liidu ees suur väljakutse, mistõttu see pakt tekkis. Mõned naaberriigid nagu Poola ja Ungari näitasid ka rahulolematust Venemaa vägede kohaloleku tõttu oma riigis. Pärast selle pakti sõlmimist täheldati inter- ja bloc-konflikte ning rahvaste seas hakkasid valitsema pinged, samuti hakkas mängima vastavat juhtimist käsitlevat küsimust, sest Varssavi pakti juhtpositsiooni moodustasid suures osas nõukogude venelased. Mitmed Varssavi pakti riigid tungisid 1968. aastal ühiselt kolleegiga Tšehhoslovakiasse pärast poliitilise reformi liikumist, mida tuntakse Praha kevadena. Albaania loobus varsti Varssavi paktist.

1991: Lepingu hukkamine

Pärast Nõukogude riikide lagunemist ja riigi võimu lõppemist oli näha, et Varssavi pakt kohtas ka oma saatust. Varssavi pakti lõpp sai 31. märtsil 1991. aastal. See lõppes seitsme Euroopa rahva vahelise 36-aastase liiduga (Albaania oli juba läinud enam kui kaks aastakümmet, jättes 7. algupärast 8), kellel oli allkirjastanud selle lepingu. Nõukogude Liidu sõjalised väed eemaldati naaberriikidest ja seekord lõppes üks võimsamaid sõjalisi liite inimkonna ajaloos.

Ajalooline tähendus ja pärand

Varssavi pakt omab ka suurt ajaloolist tähtsust, nagu liikmesriigid lubasid üksteist kõige ebasoodsamas olukorras aidata. Ta nägi ühiste sõjaliste õppuste läbiviimist, kollektiivsete riikide vägede koolitamist ning aitas Nõukogude Liidul teostada laiemat uurimistööd, et tugevdada tema kaitset ja konkureerida võistlevate Euroopa riikide relvadega. Ameerika Ühendriigid. Pakt aitas säilitada ka Venemaa domineeriva idabloki ühtekuuluvuse ja oli usaldusväärne vahend Nõukogude Liidu poliitika edendamiseks kolmandas maailmas.