Rumeenia peamised jõed

Rumeenia asub peaaegu pooleldi põhjapooluse ja ekvaatori vahel. Maastik on peaaegu võrdselt jagatud tasandike, mägede ja mägede vahel. Rumeenia jõed voolavad peamiselt lääne-, ida- ja lõunapiirkondi Karpaatide mägede keskjoonest. Jõke toidab sulav lumi ja sademete hulk, mis sageli voolavad, mis aeg-ajalt põhjustab katastroofilisi üleujutusi. Doonau on riigi kõige olulisemad veeteed. Doonau on Rumeenia kõige olulisem jõgi, mitte ainult hüdroelektrijaamades, vaid ka transpordivahendina. Peaaegu kõik Rumeenia jõed on Doonau lisajõed.

Rumeenia peamised jõed

Doonau

Doonau on Euroopa teine ​​pikim jõgi ja Euroopa Liidu pikim jõgi, mis ulatub 1770 miili kaugusele. Doonau algab Saksamaalt Black Forestist kahe väikese jõe Breg ja Brigach kujul, mis ühendavad Donaueschingenis ja sellest hetkest alates nimetatakse seda Doonau. See läbib 10 riiki, sealhulgas Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Saksamaa, Ungari, Serbia, Slovakkia ja Ukraina. Kogu Rumeenia kuulub peaaegu täielikult Doonau basseini alla ja Doonau tähtsus Rumeeniale on tohutu. Peaaegu kolmandik Doonau vesikonna piirkonnast koosneb Rumeenia sektsioonist ja üle kolmandiku Doonau pikkusest voolab läbi Rumeenia. Doonau on mänginud otsustavat rolli Kagu- ja Kesk-Euroopa poliitilises arengus ja asundustes. Ka linnad, mis ühendavad linnuseid ja losse, toimivad riikide vahel olulise veeteena.

Tisza

Tisza on pärit Ukrainast, Rikhivi linna lähedal ja voolab läände umbes Rumeenia piiri Ukraina vahele, siseneb Ungarisse ja seejärel Serbiasse, kus ta ühineb Doonau jõega. Tisza jõgikond, mis on üle 60 690 ruut miili, on Doonau vesikonna suurim alamvesikond. See on Doonau pikim lisajõgi, mille pikkus on 600 miili ja suuruselt teine. Tisza jõel on väga rikas loodus, millel on üle 200 linnuliigi, kes elavad Tiszaforedi linnukaitsealal. Selle lammid toetavad paljude taimede ja loomade elu. Murettekitavad on hiljutised ohtlike tööstuslike saasteainete esinemised jões, kus söekaevanduste tsüaniid vastutas 2000 tonni kalade tapmise eest.

Prut

Pruti jõgi pärineb Ukrainast ja voolab Ida-Euroopas ning mõnes kohas on see ka piiriliini Moldova ja Rumeenia vahel 593 miili pikkusel teekonnal ja lõpuks satub Reni Doonau jõele. See on Doonau jõe suuruselt teine ​​lisajõgi. Sulatatud vesi ja vihmad jäävad jõe sügavale jaanuarist märtsini. Pruti peamine tunnusjoon on selle bioloogiline mitmekesisus, mis on suures osas endiselt säilinud, vaatamata üleujutusohu vähendamise tõttu üleujutusalale.

Olt

Olt alustab Balani lähedal Hasmasi mägedes ja voolab edela- ja lõuna suunas, et liituda Doonau jõega Turnu Magurele. 382 miili pikkuse pikkusega jõgi on see pikim jõgi, mis voolab Rumeenias eksklusiivselt. Olt sõidab Rumeenia maakondades Covasna, Hargita, Sibiu, Brasov, Olt ja Valcea. Ramnicu Valcea, Sfantu Gheorghe ja Slatina on vähesed suuremad linnad Olt jõe kaldal. Lotru, Raul Negru, Otlet, Cibin ja Teslui on selle peamised lisajõed.

Rumeenia jõgede kaitse

Rumeenia on bioloogilise mitmekesisusega rikas rahvas, eriti riigi Doonau delta piirkond, mis on ka Euroopa suurim delta. Tegemist on suure veetaimede varuga, loomade ja taimestike soo varjupaigaga ning olulise märgalade ökosüsteemiga. Bioloogilise mitmekesisuse säästmiseks on Doonau Musta mere puhastusprojekt vastu võetud kui oluline samm selles suunas.

Rumeenia peamised jõed

Koht	Rumeenia peamised jõed	Kogu pikkus
1	Doonau	1, 777 miili (jagatud Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Saksamaa, Ungari, Serbia, Slovakkia ja Ukraina vahel)
2	Tisza	600 miili (jagatud Ungari, Serbia ja Ukrainaga)
3	Prut	592 miili (jagatud Moldovaga ja Ukrainaga)
4	Mures	473 miili (jagatud Ungariga)
5	Siret	439 miili (jagatud Ukrainaga)
6	Olt	382 miili
7	Telciu	302 miili
8	Ialomița	259 miili
9	Mõned	241 miili (jagatud Ungariga)
10	Timiș	223 miili (jagatud Serbiaga)