Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - rahvusvahelised organisatsioonid ajaloos

Asutamine

Enne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) moodustamist vastutas 1919. aastal asutatud Rahvaste Liit rahvusvahelise koostöö ja rahu edendamise eest. Kuid selle tähtsus kahanes 1930. aastatel, mil telje volitused said mõju, käivitades Teise maailmasõja. 1942. aastal kirjutati alla Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni deklaratsioonile, et kuulutada ametlikult välja liitlaste koostöö Teise maailmasõja ajal. See oli ka selle aja jooksul, et mõiste Ühinenud Rahvaste Organisatsioon lõi Briti peaminister Winston Churchill ja USA president Franklin D. Roosevelt. Esimene ametlik katse ÜRO loomiseks algas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja koostamisega ÜRO rahvusvahelisel organisatsioonide konverentsil, mis toimus 1945. aasta aprillis Kalifornias San Franciscos. Konventsiooni juhatasid Roosevelt, Churchill ja Nõukogude peaminister Joseph Stalin, kus osalesid 50 riigi valitsuste esindajad, samuti mitmed valitsusvälised organisatsioonid. Kahe kuu möödudes allkirjastasid lõpliku harta kõik osalevad riigid, välja arvatud Poola, kes ei suutnud sel ajal esindajat konverentsile saata ja selle allkirjastati 15. oktoobril 1945. Lõpuks, pärast ratifitseerimist hartade kaasamine asjaomaste riikide valitsuste poolt, asutati ÜRO ametlikult 24. oktoobril 1945. Selle rahvusvahelise organisatsiooni loomise eesmärk oli kaitsta maailma tulevasi põlvkondi sõja kahjulike mõjude eest ja kinnitada taas selle usku. inimõigusi. Samuti oli selle eesmärk luua kõigile võrdsed õigused ning edendada maailma rahva õiglust, vabadust ja sotsiaalset arengut.

Liikmelisus

ÜRO, valitsustevaheline organisatsioon, on praegu 193 liikmesriiki. 1945. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja allkirjastamise ja ratifitseerimisega seotud riike nimetatakse ÜRO algseks või asutajaliikmeteks. ÜRO Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget, nimelt (Mandri) Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Kõik need liikmed on volitatud veto andma ÜRO resolutsioonidele ja neid nimetatakse seega "suureks 5", "P5" või "Permanent Five". Järgnevatel aastatel ühinesid ÜROga ka teised riigid, kes järgisid selle prestiižse maailma organisatsiooni liikmeid. ÜRO liikmeks astumise protsess hõlmab tavaliselt riigi taotlust liikmeks astumiseks, kinnitades, et ta on valmis aktsepteerima kõiki ÜRO põhikirjas sätestatud kohustusi. Pärast seda teeb ÜRO Julgeolekunõukogu otsuse ja teeb resolutsiooni, milles kutsutakse ÜRO Peaassambleed riiki lubama. Seejärel teevad ÜRO Peaassamblee liikmed oma otsuse, lubades uue riigi ÜROsse või mitte.

Struktuur

ÜRO struktuuri määravad kuus peamist organit. Nimelt on need Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, ÜRO sekretariaat, Rahvusvaheline Kohus ja hoolekogu. Peaassamblee on ainus ÜRO organ, mida esindavad kõik 193 liikmesriiki ja kes on kaasatud ÜRO poliitika kujundamisse. Peaassamblee liikmete kahekolmandikuline häälteenamus on kohustatud tegema olulisi otsuseid sellistes küsimustes nagu rahu ja julgeolek, eelarved, uute liikmete vastuvõtmine ja muud ÜRO poliitikad, samas kui teised vähem olulised küsimused nõuavad lihtsa enamus. ÜRO Julgeolekunõukogu täidab ÜRO peamist ülesannet tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. Selles on otsused maailma rahu- ja julgeolekuküsimustes 5 alalist ja 10 alalist liiget, kumbki koos ühe häälega, ning kõik teised ÜRO liikmed on kohustatud nõukogu võetud meetmed vastu võtma. Ka Julgeolekunõukogul on õigus lubada jõu kasutamist ülemaailmse rahu ja julgeoleku ohtude lahendamiseks. ÜRO arengueesmärki juhib majandus- ja sotsiaalnõukogu, mis tegeleb maailma rahvusi mõjutavate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste poliitikate ja tegevuste loomisega, rakendamisega ja elluviimisega. Tal on 54 liiget, kes valitakse üldkogu poolt, ning need liikmed teenivad kattuvaid kolmeaastaseid tähtaegu.

ÜRO sekretariaat on ÜRO funktsionaalne tuum. Seda juhib peasekretär, keda abistavad tuhanded ÜRO töötajad, ning täidab ÜRO peamisi organeid juhtivaid igapäevaseid tegevusi. Rahvusvaheline Kohus on ÜRO kohtuorgan, mille peakorter asub Haagis, Madalmaades. ÜRO volitatud organite viidates osaleb ta rahvusvaheliste õigusvaidluste lahendamises ja annab nõuandvaid arvamusi ÜRO liikmesriikidele. Trusteeship Council on ÜRO-s väga spetsialiseerunud organ, mille ülesandeks oli algselt kontrollida ÜRO 11 usalduspiirkonda ja jälgida nende edusamme iseseisvuse ja iseseisvuse suunas. Kõik 11 usalduspiirkonda olid oma vabaduse saavutanud 1994. aastaks ja seega 1. novembril 1994. aastal peatati nõukogu tegevus ja volitused kohtuda kord aastas.

Eesmärgid

ÜRO peamine eesmärk on säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. See saavutab selle eesmärgi, astudes meetmeid rahvusvaheliste konfliktide ärahoidmiseks, aidates konfliktiosalistel lahendada oma probleemid rahumeelselt, säilitada rahuvalveüksus ja saata rahuvalvejõud häiritud piirkondadele, et luua tingimused, mis soodustavad vaidluste ja häirete lõpetamist ning rahu taastamist. Üheks ÜRO peamiseks eesmärgiks on säilitada rahvusvaheline õigus ja tagada, et asjaomased riigid järgiksid ja rangelt järgiksid rahvusvahelisi lepinguid ja muid seadusi. Lisaks maailma rahu, õiguse ja korra säilitamisele on ÜRO-l ka humanitaarülesanne ning tehakse märkimisväärseid jõupingutusi inimõiguste kaitsmiseks ja edendamiseks ning säästva arengu soodustamiseks. Humanitaarabi andmine abi vajavatele inimestele, eriti loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ajal, on samuti üks ÜRO põhieesmärke. ÜRO-l on mitu eriprogrammi ja fondi (UNDP, UNICEF, UN Women, UN-Habitat jne), spetsialiseeritud asutused (Maailmapank, Maailma Terviseorganisatsioon, FAO, UNESCO, ILO jne) ning teised üksused ja organisatsioonid (UNAID, WTO) jne), mis teevad koostööd ÜRO eesmärkide saavutamiseks.

Praegune riik

Praegu on ÜRO-l üks maailma tähtsamaid rahvusvahelisi organisatsioone, kes vastutavad suuresti rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise ning humanitaarabi andmise eest katastroofide ajal. Pärast Teise maailmasõja hävingut on ÜRO suutnud konflikte vähendada ja lahendada. Tulemuseks on ilmnenud vähem inimesi, kes on 21. sajandi esimesel kümnendil konfliktis surnud kui 20. sajandi kümnendil. ÜRO on samuti aidanud vähendada suurt näljahäda, sest ka toiduainete kriiside tagajärjel sureb vähem inimesi. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Maailma Toiduprogramm ja muud ÜRO fondid ja programmid on aidanud vähendada alatoitumuse esinemissagedust ülemaailmsel tasandil. Samuti on ÜRO suutnud kaitsta kõrge bioloogilise mitmekesisusega kriitilisi elupaiku, nagu Galapagose saared, nende poliitikate, programmide ja keskkonna säästmiseks mõeldud vahendite abil. Mitmeid Nobeli rahupreemiaid on võitnud ka ÜROga otseselt seotud üksikisikud ja asutused. Kuigi ÜRO-d on minevikus ja tänapäeval kritiseeritud mõningate oma otsuste ja poliitikavaldkondade suhtes, paljud neist ei ole nii positiivsete tulemustega, on selle organisatsiooni saavutused äärmise vaesuse leevendamisel ning toidu-, tervise- ja keskkonnakriisid kogu maailmas ning selle edenemine. arendustegevust ei saa eitada. Seega jätkab see organisatsioon tööd eesmärgiga saada kasu nendele põlvkondadele, kes tulevad koos oma arengu- ja rahuvalve tegevusega.