Kõige kõneke uurali keeled

Uurali keel hõlmab 38 keele rühma, mida räägivad umbes 25 miljonit inimest Euroopas. Ungari, soome ja eesti keeles on kõige rohkem uurali keelt kõnelejaid. Mõiste „Uurali” viitab sellele, et piirkonnad, kus neid keeli räägitakse, asuvad Uurali mägede mõlemal küljel.

Uurali keeled, mille kõlarite arv on kõige suurem

Ungari keel

Ungari keelt kõneleb 56% uurali keeltest. See on Ungari ametlik keel ja seda tunnustatakse ka ühena Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ungari diasporaa räägib ka keelt sellistes riikides nagu Serbia, Rumeenia ja Horvaatia. Arvatakse, et keele ajalugu ulatub tagasi I aastatuhande esimesse poolaastasse, mil see lagunes oma Ugri sugulastest Lääne-Siberis. Ungari mõjutasid tugevalt teised keeled, millega Ungari kogukond kokku puutus, sealhulgas slaavi, rumeenia ja saksa keeles. Hinnanguliselt 99, 6% Ungari elanikkonnast räägib ungari keelt, kus 98, 9% sellest numbrist kasutab seda esimesena ja ülejäänud 0, 7% keelt teise keelena. Ungari on samuti ametlik keel Vojvodinas ja kolmes Sloveenia omavalitsuses.

Soome keel

Soome, koos rootsi keelega, moodustavad Soome ametlikud keeled. Soome keelt räägib 20% uurali keeltest. Enamik Soomes elavaid inimesi kasutab nii soome kui ka soome kogukondi välisriikides. Soome keel on Rootsi vähemuskeel. Rootsis räägitakse soome keelt, mida tuntakse Meänkieli nime all, samal ajal kui Põhja-Norras on kõnelejana teine Kveni keel. Euroopa Liit andis 1995. aastal ametliku keele. Mikael Agricola on kirjanduslooma asutaja. Ta oli luterlik vaimulik, kes tõlkides piiblit soome keelde, kehtestas standardid, millele soome keel endiselt põhineb.

Eesti keel

Eesti keelt kõneleb 4, 2% uurali keeltest. Keel on osa suurema uurali keele perekonna soome harust. Sajandite jooksul on eestlane laenanud tugevalt vene, rootsi ja saksa keelt. On kaks ajaloolist eesti keelt, nimelt Lõuna- ja Põhja-Eesti keeled. Tänapäeva eesti keel on arenenud Põhja-Eesti dialektidest. Eesti keel sai 1919. aastal äsja iseseisva Eesti ametlikuks keeleks. Nõukogude okupatsiooni ajal sai vene keel kaheks ametlikust keelest kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni.

Erzya

2, 8% kõigist uurali keelt kõnelejatest räägivad Erzyast. Mordovia Vabariigi loode-, põhja- ja idaosas, samuti Tatarstani, Penza, Saratovi, Nižni Novgorodi, Orenburgi, Baškortostani, Chuvashia, Samara ja Venemaa piirkondades, räägib keelt umbes 260 000 inimest. Uljanovsk. Erzyat räägivad ka Eesti, Kasahstani ja Armeenia kogukonnad. Erzya keel on osa Uurali perekonna Mordvinikeelsest harust. Keel on tihedalt seotud mokši keelega, kuigi see erineb sõnavara, foneetika ja morfoloogia poolest.

Ohustatud uurali keeled

Uurali keeled on ohustatud. Põhja-Siberist pärit Enetsi keelel on umbes kümme sujuvat kõnelejat ning potentsiaalsete kõnelejate arv on hinnanguliselt alla 40 inimese. Teine ohustatud uurali keel on Inari saami keel, millel on Soomes umbes 300 kõnelejat. Enamik neist kõnelejatest on keskealised või vanemad ja vähesed lapsed saavad seda õppida. Pite saami keel on määratletud kui kriitiliselt ohustatud keel. Keel on emakeelena Rootsis ja Norras ning emakeelena kõnelejate arv on hinnanguliselt 25–50. Venemaal Ingria piirkonnas räägitav emakeelkeel on peaaegu 68 kõnelejaga väljasuremisohus.