Milline valitsus on Saksamaal?

Saksamaa on juhtiv majandus Mandri-Euroopas ja teine kõige tihedamini asustatud riik pärast Venemaad. See on Euroopa poliitilise, kaitse- ja majandusorganisatsiooni suur liige. Euroopa võimuvõitlus imenes 20. sajandil Saksamaale kahes peamises hävitavas maailmasõjas ja lahkus Saksamaa liitlasvolituste poolt. Saksamaa algne iseseisvus oli 18. jaanuaril 1887, mis viis Saksa impeeriumi loomiseni. Samuti sai ta 23. mail 1949 liitlasvolitustest, moodustades Saksamaa Liitvabariigi (FRG või Lääne-Saksamaa). Teine iseseisvusdeklaratsioon oli 7. oktoobril 1949, mis moodustas Saksa Demokraatliku Vabariigi (GDR või Ida-Saksamaa). 15. märtsil 1990, nii Ida- kui Lääne-Saksamaal, integreeriti ühinenud Saksamaa loomiseks, on riik nüüd demokraatlik, föderaalne parlamentaarne vabariik ja omab põhiseadust, mis rõhutab isikuvabaduste kaitset.

Saksamaa valitsuse täitevvõimu osakond

President on riigipea ja see on tseremooniline ametikoht, positsiooni valdaja valitakse teenima üheks ametiajaks ja on abikõlblik teiseks ametiajaks, mis kestab viis aastat. Presidendi valimist teostab föderaalne konventsioon, mis koosneb föderaalparlamenti (Bundestag) liikmetest ja liikmesriikide parlamentide poolt nimetatud liikmetest. Olemasolev president on Joachim Gauck, kes astus ametisse 23. märtsil 2012 ja järgmised valimised toimuvad 2017. aasta juunis. Föderaalparlamenti (Bundestag) vastutab selle eest, et valitakse kantsler, kes on valitsuse juht, kes teenib neli aastat. Kantsleri viimased valimised toimusid 17. detsembril 2013 ja turgu valitsev ametnik on Angela Merkel, kes on olnud ametis alates 2005. aasta novembrist. Järgmised valimised toimuvad hiljemalt 2017. aastal. kantsler. Kabineti moodustavad föderaalministrid.

Saksamaa valitsuse seadusandlik haru

Saksamaal on kahekojaline parlamentaarne süsteem, mis koosneb föderaalnõukogust ja Bundestagist. 16 föderaalset riiki (landtag) vastutavad 69-liikmelise Bundesrati liikmete ametisse nimetamise eest, samas kui Bundestagil on 631 kohta, mis erinevad iga valimisperioodi kohta, mille liikmed teenivad nelja-aastast ametiaega. Bundestagi valimised toimusid 22. septembril 2013 ja järgmine toimub 2017. aastaks. Bundesrati liikmeks olemine ei ole valimiste, vaid riigi valitsuse koosseisu ja see võib muutuda igal ajal, kui üks 16 riigist valimisi. Enamik sõjajärgse Saksamaa valitsusi on moodustatud koalitsioonidest.

Saksamaa valitsuse kohtunik

Riigi kõrgeim kohus on föderaalne kohus, mis koosneb kohtu presidendist, kohtu asepresidendist ja teistest kohtunikest. Need on struktureeritud 25 senati, mis on järjest enam jaotatud 12 tsiviilkomisjoni, 8 erikomisjoni ja 5 kriminaalasjaga. Föderaalne konstitutsioonikohus koosneb kahest senaadist, millest igaüks jaguneb 3 kambrisse, millest igaühel on kaheksa liiget ja selle esimees. Kohtunike valimiskomisjon on vastutav föderaalkohtu kohtunike valimise eest ning nad koosnevad 16 haldusriigi sekretäridest ja 16 liiget nimetab föderaalparlament ja teised kohtunikud nimetab Saksamaa president . Kohtunikud teenivad kuni 65-aastaseks saamiseni. Pooled föderaalse konstitutsioonikohtu kohtunikest valib esinduskoda ja teine pool valib senat ning nad teenivad 12-aastaseks ja pensionile 68-aastasena. Saksamaal on ka teisi alluvaid kohtuid, mis hõlmavad föderaalhalduskohus, Federal Social Court ja Federal Finance Court. Igal 16 riigist on oma põhiseaduslikud kohtud ja hierarhia ning spetsialiseerunud kohtud